PAREM FINANTSKÄITUMINE I Krediidiandja: eestlaste finantskäitumine muutus üleöö paremaks
Inimeste finantskäitumist analüüsiv krediidiandja Raha24 näeb ootamatus kriisis ka positiivset: Eesti inimesed muutusid üleöö vastutustundlikumaks, hakkasid pidama pere-eelarvet ning lõpetasid emotsioonidest ajendatud ületarbimise. Kui sellest käitumismustrist midagi tulevikku kaasa võetakse, on inimeste toimetulek kriisist väljudes parem ja vaesusrisk väiksem.
Raha24 kaubamärgi all tegutsev krediidiandja BB Finance OÜ andis eelmisel nädalal klientidele teada, et võimaldab ajutisest töökaotusest, koondamisest või pikaajalisest haigestumisest tingitud makseraskuste korral kuni kuus kuud kestvat maksepuhkust või ka vajadusel laenu refinantseerimist, et hätta sattunud kliendid jääksid keerulises olukorras jalule.
„Meid üllatab, kui vastutustundlikuks on kriis inimesed muutunud,“ ütles BB Finance juht Urmo Kokmann. „Inimesed mõtlevad mitu sammu ette, annavad võimalikest murekohtadest teada juba siis, kui töö ja sissetulek on veel alles. Värskeid uuringuid küll pole, aga igapäevasuhtluses klientidega näeme, et distsipliin ja suhtumine rahaasjadesse on üleöö muutunud. Seda, mida püüti teha aastatepikkuse teavitustööga, tegi nüüd ära viirus mõne päevaga. Kui uus finantskäitumine inimestes kinnistuks, väljuksime kriisist tugevamana.“
Möödunud aastal Raha24 poolt läbiviidud eestlaste tarbimisharjumusi ja rahalisi kulutusi käsitleva uuringu kohaselt pani igakuiselt 50 eurot kõrvale 18 protsenti ja 100 eurot kõrvale 39 protsenti eestlastest. Vaid pea iga viies suutis säästa 500 või enam eurot kuus. Eeldusel, et perepea sissetulek on praeguse eriolukorra ajal püsinud samal tasemel, peaksid säästud praegu suurenema, kasvõi karantiini ajal töölõunatelt kokku hoitud 100 euro näol.
BB Finance OÜ juhatuse liige Urmo Kokmanni sõnul on säästude kogumine jätkuvalt oluline, aga selle kõrval igapäevaoste tehes võiks jätta raha võimalusel Eesti ettevõtetesse, sest nende toimimisest sõltub Eesti majanduse tulevik ja meie kõigi käekäik.
„Kriisiajal lähevad palju asjad odavamaks – alates kinnisvarast ja lõpetades tarbeesemetega. Erinevalt kulutulena levivast arvamusest pole laenuvõimalused nullitud ega laenuvõtmine keerulisemaks tehtud. Riske hinnatakse täpselt sama moodi nagu seni, aga riskid ongi suurenenud,“ selgitas Kokmann. „Laenude väljastamisel lähtume vastutustundlikkuse põhimõtetest, seega kontrollime nagu varemgi stabiilse sissetuleku olemasolu, muude finantskohustuste, näiteks järelmaksu, liisingu- ja laenulepingute tasakaalu ning varasemat maksekäitumist. Laenutaotlus võetakse laualt maha kohe, kui kliendil esinevad mistahes kriisieelsed maksehäired või võlgnevused.
Negatiivne laenuotsus pole krediidiandja kius, vaid oskus vaadata olukorda roosade prillideta.“
Kokmanni sõnul võidavad kriisist enim need, kelle finantsdistsipliin oli juba varem tugev ja kes on suutnud praeguseks olukorraks säästa. „Nemad saavad täna ka soodsamalt tarbija ja sellega ettevõtlust toetada. Samas kinnitab vastutustundlikkuse kasv üldisemalt, et tegelikult suudavad paremini majandada ka kõik need, kes on varem öelnud, et neil pole võimalik sentigi säästa,“ ütles Kokmann. „Kui see muster nüüd kinnistuks, võiks öelda, et kriisist oli ka kasu.“
