PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #2 I Juhtimine ja vaimsus: kuidas luua tähendusrikast töökultuuri?

Podcasti “Juhtimine juhtimiseta” saatejuhid Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu “Juhtimise jalajälg” autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, käsitlevad oma saadetes praktilisi teemasid, mis aitavad juhtidel leida tasakaalu ja tähendust oma töös. Seekordses arutelus keskenduti vaimsusele juhtimises, otsides vastuseid küsimusele: kas vaimsus on sama, mis vaimne tervis, või on see midagi enamat?

Vaimsus ja juhtimine – miks need kaks käivad koos?

Reelika Jeferjev alustas diskussiooni, tuues esile vaimsuse mõiste keerukuse: “Sageli, kui me teemaks toome vaimsuse, võib see inimestes tekitada tõrkeid. Küsitakse, kas see on seotud religiooniga või midagi muud. Tegelikult peaks iga juht määratlema vaimsuse enda jaoks ja leidma, kuidas see teda ja tema töökeskkonda mõjutab.”

Ivar Raav lisas oma perspektiivi, seostades vaimsuse Maslow’ vajaduste hierarhia kõrgeima tasemega: “Vaimsus juhtimises tähendab teiste eneseteostuse toetamisele kaasaaitamist. See ei ole usku pööramine ega ebamäärane „vaimne“ lähenemine, vaid ratsionaalne ja praktiline tegevus. Kui juht suudab märgata teiste vajadusi ja tundeid, loob ta organisatsioonis tugeva ja kaasava kultuuri.”

Vaimsus juhtimises tähendab teiste eneseteostuse toetamisele kaasaaitamist. See ei ole usku pööramine ega ebamäärane „vaimne“ lähenemine.

Vaimsuse ja emotsionaalse intelligentsuse tasakaal

Juhtimises keskendutakse sageli ratsionaalsusele, kuid vaimsuse osatähtsust tunnetetasandil ei saa alahinnata. “Inimene ei ole ainult ratsionaalne, vaid ka emotsionaalne olend. Vaimsus võimaldab täielikku tasakaalu nende kahe vahel,” selgitas Ivar. “Kui juht lähtub vaid mõistuse tasemest, võib ta jätta kasutamata võimaluse luua sügavamaid sidemeid oma töökaaslastega. Juhtimises peitub võti just selles, et märgata ja mõista nii enda kui ka teiste emotsioone.”

Reelika tõi esile vaimsuse praktilise rolli juhi igapäevatöös: “Vaimsus tähendab oma mõtete, tunnete ja käitumismustrite teadvustamist. Kui juht teab, millised uskumused teda juhivad, saab ta teadlikumalt otsuseid langetada. Sama kehtib ka meeskonna kohta: mida paremini juht mõistab teiste vajadusi ja motiive, seda edukamalt suudab ta neid inspireerida ja toetada.”

Mida paremini juht mõistab teiste vajadusi ja motiive, seda edukamalt suudab ta neid inspireerida ja toetada.

Uskumused kui piirajad ja võimalused

Saates käsitleti ka uskumuste rolli juhtimises. “Uskumused on meie isiklikud reeglid ja seadused, mis kujundavad meie käitumist,” sõnas Ivar. “Paljud juhid usuvad, et nad peavad inimesi „kaasama“, kuid tegelikult võiksid nad hoopis luua keskkonna, kus kõik teevad koostööd võrdselt. See ei ole lihtsalt kaasamine – see on koosloome.”

Reelika lisas, et tihti piiravad juhte just nende enda uskumused: “Juhtide seas on palju tõrjutud uskumusi, mis takistavad neil iseenda ja oma organisatsiooni potentsiaali avastamist. Uskumus, et „kõik peab olema perfektne“ või „mina vastutan kõige eest“, võib takistada innovatsiooni ja koostöövõimet. Kui aga juht suudab oma uskumused teadvustada ja vajadusel muuta, võib see avada teed uutele võimalustele.”

Vaimsuse praktiline rakendamine organisatsioonis

Podcastis käsitleti ka praktilisi viise, kuidas vaimsust juhtimises rakendada. Reelika rõhutas teadlikkuse olulisust: “Kui juht võtab aega, et mõelda oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele, loob ta ruumi enesearenguks. Selle tulemusena suudab ta paremini märgata ka teiste vajadusi ja toetada nende arengut.”

Ivar nägi vaimsust võtmena, mis aitab lõpetada organisatsioonides leviva sisepoliitilisuse ja kiirustamise. “Kui juht on rahu teinud iseenda ja oma minevikuga, saab ta keskenduda organisatsiooni pikaajalisele visioonile. Selline juht suudab lõhkuda toksilise kultuuri ja luua keskkonna, kus kõik tunnevad, et nende panus on oluline.”

Kui juht on rahu teinud iseenda ja oma minevikuga, saab ta keskenduda organisatsiooni pikaajalisele visioonile.

Miks juhid vaimsust tihti kardavad?

Ivar ja Reelika mõtisklesid ka selle üle, miks vaimsed teemad juhte vahel hirmutavad. “Pseudovaimsus, kus inimestele üldise tõe kuulutamist üle põhjuste ja selgituste eelistatakse, on kahjustanud paljude vaadet vaimsusele. Tõeline vaimsus ei ole pealiskaudne, vaid põhineb sügaval sisekaemusel ja aususel,” tõdes Ivar.

Reelika lisas, et vaimsuse ignoreerimine võib organisatsioonidele negatiivselt mõjuda: “Kui juhid ei tegele oma sisemiste küsimustega, võib see viia kiire elutempoga pealiskaudsuseni. Tulemuseks on tüüpiline „human doing“ – juhid, kes lihtsalt töötavad, kuid ei loo pikaajalist väärtust.”

Häid mõtteid podcast`ist:

• Vaimsus juhtimises tähendab teiste eneseteostuse toetamisele kaasaaitamist. See ei ole usku pööramine ega ebamäärane „vaimne“ lähenemine, vaid ratsionaalne ja praktiline tegevus.
• Kui juht suudab märgata teiste vajadusi ja tundeid, loob ta organisatsioonis tugeva ja kaasava kultuuri.
• Kui juht lähtub vaid mõistuse tasemest, võib ta jätta kasutamata võimaluse luua sügavamaid sidemeid oma töökaaslastega. Juhtimises peitub võti just selles, et märgata ja mõista nii enda kui ka teiste emotsioone.
• Kui juht teab, millised uskumused teda juhivad, saab ta teadlikumalt otsuseid langetada. Sama kehtib ka meeskonna kohta: mida paremini juht mõistab teiste vajadusi ja motiive, seda edukamalt suudab ta neid inspireerida ja toetada.
• Uskumus, et „kõik peab olema perfektne“ või „mina vastutan kõige eest“, võib takistada innovatsiooni ja koostöövõimet. Kui aga juht suudab oma uskumused teadvustada ja vajadusel muuta, võib see avada teed uutele võimalustele.
• Kui juht võtab aega, et mõelda oma mõtetele, tunnetele ja käitumisele, loob ta ruumi enesearenguks. Selle tulemusena suudab ta paremini märgata ka teiste vajadusi ja toetada nende arengut.
• Kui juht on rahu teinud iseenda ja oma minevikuga, saab ta keskenduda organisatsiooni pikaajalisele visioonile. Selline juht suudab lõhkuda toksilise kultuuri ja luua keskkonna, kus kõik tunnevad, et nende panus on oluline.

KUULA PODCASTI!