1. Avaleht
  2. Majandus
  3. PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #6 I Usalda, aga kas kontrollimine on alati vajalik?
PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #6 I Usalda, aga kas kontrollimine on alati vajalik?

PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #6 I Usalda, aga kas kontrollimine on alati vajalik?

Juhtimine on oskus ja kunst, mida tuleb pidevalt arendada ja kohandada vastavalt muutuvale maailmale. Podcasti “Juhtimine juhtimiseta” kuuendas osas arutlesid Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, juhtimise ühe põhimõtte – usalda, aga kontrolli – üle. Nad uurisid, kas see juhtimispõhimõte on oma aja ära elanud või kuidas seda tänapäevases kontekstis tõlgendada.

Reelika Jeferjev ja Ivar Raav. Foto: Robert Kask

Juhi tööjaotus: planeerimisest kontrollini

Ivar avas teema, tuues välja juhtimise neli põhifunktsiooni: planeerimine, organiseerimine, eestvedamine ja kontrollimine. Ta rõhutas, et kontrollimine ei tohiks juhtimise protsessis hõlmata üle 10% juhi ajast. Kui see piir ületatakse, võivad põhjused peituda sihipuuduses, ebamäärastes eesmärkides või liiga keerulistes mõõdikutes.

„Kontroll ei tähenda, et peaksime inimesi kontrollima – pigem tuleks tähelepanu suunata protsesside ja eesmärkide kontrollimisele,“ selgitas Ivar. Ta lisas, et 9-l juhul 10-st on probleemid protsessides, mitte inimestes. Kui juht kipub liigselt keskenduma töötajate kontrollimisele, tekib küsimus: kas selline meeskond üldse sobib kokku töötama?

Kontroll ei tähenda, et peaksime inimesi kontrollima – pigem tuleks tähelepanu suunata protsesside ja eesmärkide kontrollimisele.

Usaldus vs kontroll

Reelika sidus teema uskumuste ja veendumustega, mida tihti kontrollimise aluseks võetakse. „Ütlus: „Usalda, aga kontrolli“, on paljude jaoks nii sügavalt juurdunud, et sellest tulenevad automaatsed käitumismustrid,“ märkis Reelika. Ivar tõi omakorda välja, et sageli on kontrollimine juurdunud hirmust – hirmust kaotada autoriteet, positsioon, raha või isegi identiteet.

Reelika sõnul peaks juht olema teadlik oma uskumustest ja nende mõjust juhtimisstiilile: „Kui sul pole selget arusaamist oma veendumustest, siis töötad nende alusel alateadlikult ja see võib viia rahulolematuse ja konfliktideni.“

Sageli on kontrollimine juurdunud hirmust – hirmust kaotada autoriteet, positsioon, raha või isegi identiteet.

Reelika Jeferjev ja Ivar Raav. Foto: Robert Kask

Kontrollimine kui hoolimine

Ivar pakkus välja huvitava vaatenurga, kuidas kontrollimist tõlgendada: „Kontrollimine võib tähendada ka hoolimist – hoolimist eesmärkide saavutamisest ja protsesside toimimisest. Kui juht seab selged eesmärgid ja kokkulepped, on kontrollimine pigem tööriist nende täitmise tagamiseks, mitte vahend inimeste mikromanageerimiseks.“

Reelika täiendas: „Kui me kontrollime protsessi, mitte inimesi, muutub juhtimise rõhuasetus. See vähendab pingeid ja loob ruumi usalduse kasvatamiseks.“

Raha roll ja protsesside kvaliteet

Reelika tõi välja veel ühe olulise aspekti: raha ja protsesside vaheline seos. „Liiga sageli pannakse fookus esmajärjekorras rahale, jättes kõrvale protsesside kvaliteet ja töötajate heaolu. Kui ettevõtted koonerdavad töötajate arvelt, ei saa ka oodata ideaalset klienditeenindust ega pikaajalist edu,“ rõhutas ta.

Kontrolli ja hirmu suhe

Kontrollimise ülekaal võib viia hirmupõhise juhtimiseni. Ivar sõnas: „Hirm kontrolli kaotamise ees paneb juhte üleliigselt sekkuma, mis võib aga pidurdada nii juhi enda kui ka meeskonna arengut. Hirm ei vii elu edasi – see hoiab paigal või viib hoopis tagasi.

Hirm ei vii elu edasi – see hoiab paigal või viib hoopis tagasi.

Usaldus kui võtmeelement

Podcastist koorus välja oluline õppetund: juhtimine on tasakaalu leidmine kontrolli ja usalduse vahel. Tõeline juht seab esikohale selged eesmärgid, hoolitseb protsesside toimimise eest ning usaldab oma meeskonda nende täitmisel. Nagu Ivar sõnastas: „Kui me palkame täiskasvanud inimesi, siis miks peaksime neid pidevalt kontrollima? Fookus peab olema ühtsete eesmärkide saavutamisel, mitte kontrollimisel.“

Kui me palkame täiskasvanud inimesi, siis miks peaksime neid pidevalt kontrollima? Fookus peab olema ühtsete eesmärkide saavutamisel, mitte kontrollimisel.

Reelika Jeferjev ja Ivar Raav. Foto: Robert Kask

Meelespea:

  • Kontrollimine ei tohiks juhtimise protsessis hõlmata üle 10% juhi ajast. Kui see piir ületatakse, võivad põhjused peituda sihipuuduses, ebamäärastes eesmärkides või liiga keerulistes mõõdikutes.
  • Kontroll ei tähenda, et peaksime inimesi kontrollima – pigem tuleks tähelepanu suunata protsesside ja eesmärkide kontrollimisele.
  • 9-l juhul 10-st on probleemid protsessides, mitte inimestes. Kui juht kipub liigselt keskenduma töötajate kontrollimisele, tekib küsimus: kas selline meeskond üldse sobib kokku töötama?
  • Juht peaks olema teadlik oma uskumustest ja nende mõjust juhtimisstiilile. Kui sul pole selget arusaamist oma veendumustest, siis töötad nende alusel alateadlikult ja see võib viia rahulolematuse ja konfliktideni.
  • Kui juht seab selged eesmärgid ja kokkulepped, on kontrollimine pigem tööriist nende täitmise tagamiseks, mitte vahend inimeste mikromanageerimiseks.
  • Kui ettevõtted koonerdavad töötajate arvelt, ei saa ka oodata ideaalset klienditeenindust ega pikaajalist edu.
  • Hirm ei vii elu edasi – see hoiab paigal või viib hoopis tagasi.
  • Juhtimine on tasakaalu leidmine kontrolli ja usalduse vahel. Tõeline juht seab esikohale selged eesmärgid, hoolitseb protsesside toimimise eest ning usaldab oma meeskonda nende täitmisel.

KUULA PODCASTI!

Foto: Freepik