Avaleht Majandus Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses
Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

Põllumajanduskoda: järgmise aasta riigieelarve peab toetama rohepööret põllumajanduses

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda saatis maaeluminister Urmas Kruusele pöördumise, milles rõhutatakse järgmise aasta riigieelarves ja riigieelarvestrateegias tehtavate valikute tähtust põllumajandussektori eduka rohepöörde saavutamisel.

Siseriiklike toetuste maksmine ja soodusaktsiiside rakendamine aitab tagada Eesti põllumajandusettevõtetele ausaid konkurentsitingimusi Euroopa Liidu siseturul, sest kahjuks on Eesti ka erakorralise toetuse suuruse osas selgelt kehvemas olukorras kui otsesed konkurendid lähiriikides Lätis ja Leedus.

„Loodame, et tuleva aasta riigieelarve koostamisel tehtavad otsused ja valikud toetavad valitsusliidu eesmärki väärtustada riikliku toidujulgeoleku tõstmiseks kohalikke tootjaid ja kodumaiseid toiduaineid. Peame väga oluliseks valitsusliidu lubadust maksta põllumeestele kriisiabi või võimalusel üleminekutoetusi. Nõustume valitsusliidu seisukohaga, et toetuste abil saab tõsta põllumajandus- ja toidutootjate konkurentsivõimet ning suurendada keskkonnahoidu,“ ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.

„Lähiaastatel kavandatav rohepööre tähendab põllumajandus- ja toidusektori jaoks nii uusi võimalusi kui ka üsna suuri väljakutseid. Keskkonnainvesteeringutes ja biomajanduse arendamises peituvad lahendused Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamiseks. Põllumajandustootjad on valmis rohepöörde eesmärkide saavutamiseks keskkonnahoidu investeerima, kuid mõistagi on investeerimisvõimekus tihedalt seotud põllumajandusettevõtete majandusliku olukorraga,“ lisas Sõrmus.

Sõrmuse sõnul on järgmiste aastate oluliseks märksõnaks ühise põllumajanduspoliitika rakendamisel digi- ja rohepöörde ning tulemuspõhise programmi ettevalmistamine. See eeldab nii riigi- kui ka erasektoris äärmiselt tõsiseid investeeringuid digitaliseerimisse, mis toetab maamajandussektori arengut ja Euroopa roheleppe eesmärkide saavutamist. Põllumajanduskoja liikmete jaoks on väga oluline, et riigieelarve toetab ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava tulemuslikku ja ettevõtjate vajadusi arvestavat rakendamist alates 2023. aastast.

Põllumajanduskoda tunnustab pöördumises valitsuse poolt sellel aastal põllumajandustootjatele makstavat COVID-19 kriisiabi, kuid mainib, et näiteks antakse Eesti piimatootjatele kriisiabi ligikaudu 50 eurot lehma kohta, samas kui Läti karjakasvatajad on abi saanud üle 160 euro.

„Peame väga tähelepanelikult jälgima, et meie ettevõtjatele oleks tagatud võrdsed võimalused Euroopa Liidu ühisturul ausalt konkureerimiseks – see hõlmab endas nii ELi toetusi, siseriiklikke toetusi ka kui erinevaid maksusoodustusi. ELi eelarvest tulevate toetuste tase on järgmisel aastal umbes 25% madalam ELi keskmisest, mistõttu on paratamatult oluline ka põllumajanduse siseriiklik toetamine. Loodame, et valitsus panustab täiendavateks siseriiklikeks toetusteks järgmisel aastal vähemalt 15,3 miljonit eurot,“ rõhutas koja juht.

Põllumajanduskoda leiab, et vähemalt praegusel tasemel tuleb säilitada ka põllumajanduses kasutatava diiselkütuse, gaasi ja elektri aktsiisisoodustused. Põllumajandussektori toetamiseks on kütuseaktsiisi langetamine väga selgelt suunitletud ja tõhus meede kodumaise tootmise hoidmiseks ja soodustamiseks. Praegu kehtiv erimärgistatud diiselkütuse aktsiisimäär 100 eurot/1000 l on pea viis korda kõrgem ELi kehtestatud miinimummäärast. Läti ja Leedu rakendavad põllumajanduskütusele Eestiga võrreldes ligi kaks korda madalamat aktsiisimäära.