Avaleht Majandus Puidu keemilise väärindamise lisandväärtus töötaja kohta on üle 180 000 euro
Puidu keemilise väärindamise lisandväärtus töötaja kohta on üle 180 000 euro

Puidu keemilise väärindamise lisandväärtus töötaja kohta on üle 180 000 euro

Ernst & Young Baltic AS metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist selgub, et puidu keemilise töötlemisega tegelevates ettevõtetes oli 2018. aastal lisandväärtus töötaja kohta ligi 183 000 eurot. See ületab kuuekordselt Eesti töötleva tööstuse keskmist, mis oli võrreldaval perioodil Eurostati andmete kohaselt 30 000 eurot.

TalTechi puidutehnoloogia professor Jaan Kersi sõnul moodustavad raieküpsed metsad lähitulevikus ligi 40% Eesti metsade osakaalust ja sellest omakorda 40% moodustavad paberipuu ja energiapuit, mis ei sobi maja või mööbli ehituseks. Seetõttu tuleks meil leida rohkem võimalusi see materjal kohapeal väärindada ning luua seeläbi Eestisse kõrgepalgalisi töökohti. “Puidukeemia abil väärindaksime oma puitu rohkem kohapeal ning metsa- ja puidusektori tervikmõju Eesti majandusele võiks olla ligi 2 korda suurem ehk 4 miljardit eurot. Biotoodete tehase rajamine Eestisse aitaks juurde luua klastrina uusi tehnoloogiaettevõtteid, mis saavad tehasest toorainena sisendi ning arendavad sellest uusi veel suurema lisandväärtusega peenkeemia ja farmaatsia tooteid,” lisas Kers. “Puit on 21. sajandi materjal, mis pakub sisulisi lahendusi tänastele keskkonna väljakutsetele.”

Ernst & Young Baltic AS-il analüüsi tellinud Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tegevjuht Henrik Välja sõnab, et puidu väärindamine toimub neljal astmel: energeetiline, mehaaniline, keemiline ning molekulaarne. Igal järgmisel tasemel loodav lisandväärtus kasvab hüppeliselt. “Keemiline väärindamine on puidu töötlemise protsess, kus mehaaniliseks väärindamiseks sobimatust puidusortimendist valmistatakse näiteks tselluloosi, bioplaste, tekstiile ja palju muud. Täna tegeleb Eestis puidu keemilise väärindamisega kaks firmat, moodustades 0,1% metsa- ja puidusektori ettevõtetest. Samal ajal moodustab keemiline töötlemine enam kui 5% sektori lisandväärtusest,” ütleb Välja. Ta lisab, et need ettevõtted on loonud sadu tarku ja rahvusvahelise mastaabiga töökohti, mis meelitavad talente ka Eesti väiksematesse piirkondadesse. “Puidu keemilise töötlemise ettevõtted on eriti olulised Kesk- ja Ida-Eesti toimetulekus, panustades regiooni lisandväärtusesse umbes 100 miljonit eurot aastas. Ühtlasi stimuleerivad need firmad otseselt ja kaudselt kõige tugevamalt just Kesk-Eesti tööhõivet,” sõnab Välja.

TalTechi puidutehnoloogia professor Jaan Kersi sõnul võimaldaks põhjamaadega samal tasemel puidukeemiatööstus väärindada täna peamiselt ekspordiks minevat paberipuud 10-20 korda kõrgema hinnaga toodeteks.  “Kui tahame saavutada roheleppe ja ringmajanduse eesmärke on puidupõhistel lahendustel oluline roll. Puidukeemia abil saame asendada näiteks plastpakendeid ja sünteetilisest kiust rõivad.”

Henrik Välja lisab, et puidu keemilisel töötlemisel on tohutult suur tulevikupotentsiaal, sest pakub lahendusi kliimaprobleemidele. “Nõudlus puidupõhiste toodete järele kasvab maailmas kiiresti. Suureneb inimeste teadlikkus ja tarbimisotsuseid tehes langeb valik üha sagedamini toote kasuks, mille keskkonnajalajälg on väiksem. Puit on üks keskkonnasõbralikumaid materjale, sest talletab endasse kasvades õhust süsinikku ja on taastuv. Tänu keemilisele töötlemisele on puidust võimalik valmistada suurt hulka tooteid, mida on seni harjutud tegema naftapõhisest toormest,” selgitab Välja. Ta toob näitena rõivakauplused, kus tootevalikus on aina rohkem puidukiust valmistatud riideid ja keskkonnateadlik tarbija oskab neid otsida. “Sarnast trendi, kus puit asendab fossiilse päritoluga tooteid hakkame lähitulevikust nägema paljudes sektorites,” sõnab Välja.