Avaleht Majandus Rahanduskomisjon soovib lisaeelarves toetada merendust
Rahanduskomisjon soovib lisaeelarves toetada merendust

Rahanduskomisjon soovib lisaeelarves toetada merendust

Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel istungil läbi käesoleva aasta lisaeelarve eelnõule laekunud muudatusettepanekuid ja otsustas nende üle hääletada esmaspäeval komisjoni istungil.

Rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare sõnul olid opositsioonierakondade tehtud mitmed ettepanekud kaudselt või mitte üldse seotud lisaeelarvega püstitatud eesmärkide saavutamiseks. Katteallikana nähti peamiselt valitsuse reservfondi vähendamist. „Rahanduskomisjon peab vajalikuks lisaeelarvega eraldada kiiresti eelkõige vahendid, mis on tarvis Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks piirangutest ja viirusest tulenevate kahjude leevendamisel,“ ütles Savisaar.

Rahanduskomisjon otsustas muudatusettepanekute üle hääletamise jätta esmaspäeva komisjoni istungile, et kõik fraktsioonid saaksid kujundada oma seisukoha esitatud ettepanekutele.

Rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka sõnul tuleks lisaeelarvega astuda täiendavaid samme ettevõtluse toetamiseks ja viiruse leviku pidurdamiseks. „Laiemalt tuleks kasutusele võtta koroonaviiruse kiirtestid. Hetkel näeb valitsus nende kasutamist ette koolides, kuid nende kasutus võiks olla palju laialdasem. Selleks, et inimesed saaksid enda nakatumisest teada varem ning neil oleks sellest tulenevalt võimalik teha vajalikke ümberkorraldusi oma igapäevatoimingutes, tuleb kiirtestide jaoks eraldada täiendavaid vahendeid,“ ütles Kokk.

„Oluline on toetada ka merendussektorit. Eelmine koalitsioon vabastas kuni käesoleva aasta 31. märtsini Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad veeteetasu maksmisest. See otsus on mõjutanud positiivselt Eesti konkurentsivõimet ning suurendanud Eestit läbivaid kaubamahtusid. Kuna koroonakriis ei ole veel taandunud, siis tuleks taotleda veeteetasudest vabastamise pikendamist septembrini,“ rõhutas ta.

Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitiste jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni II samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses, millega 2021. aasta riigieelarves ei arvestatud. Lisaeelarve mõju eelarvepositsioonile on mõnevõrra väiksem lisaeelarve kogukulust, kuna toetuste kasutamine toob riigile maksuraha osaliselt tagasi. Lisaeelarve negatiivne mõju valitsussektori nominaalsele eelarvepositsioonile on sel aastal 453 miljonit eurot ehk 1,6% SKP-st.

Valitsuse 18. märtsil algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) kohaselt on lisaeelarve maht 641 miljonit eurot. Eelnõu teine lugemine on kavandatud täiskogu 7. aprilli istungile.