Avaleht Majandus Seesam tõi turule küberkindlustuse
Seesam tõi turule küberkindlustuse

Seesam tõi turule küberkindlustuse

Seesam võimaldab nüüdsest ettevõtetel end kindlustada üha kasvava küberkuritegevuse vastu.

„Igal kuul registreeritakse Eestis mitusada ettevõtteid ja inimeste andmeid ohustavat turvaintsidenti. Teiste hulgas on rünnaku ohvriks olnud perearstikeskused, ehituspoed ja raamatupidamisfirmad. Maailmas on viimase kahe aasta jooksul valedesse kätesse sattunud üle 6 miljardi andmekirje ehk keskmiselt üks kirje iga inimese kohta. Ekslik on arvata, et küberohud puudutavad kedagi teist kuskil kaugemal. Väiksem ja vähem tuntud Eestis paiknev ettevõte on kurjategijatele sama ahvatlevaks sihtmärgiks nagu mistahes tuntum rahvusvaheline ettevõte. Seetõttu tasuks igal ettevõtjal mõelda küberriskide maandamise võimalustele,“ rääkis Seesami tootejuht Jonatan Jõks.

Seesami uus küberkindlustus ongi mõeldud ettevõtetele küberrünnakust tekkivate riskide maandamiseks. See hõlmab endas nii ettevõttele tekkivaid kahjusid kui ka vastutuskindlustust kolmandatele isikutele põhjustatud kahju eest.

„Näiteks hüvitab küberkindlustus äritegevuse seiskumisest tuleneva käibe vähenemise, lisaks tööjõu- ja üürikulud. Andmete lekkimise või lepingu täitmata jätmisest võib ettevõtjal tekkida ka vastutus kolmanda isiku ees. Küberkindlustus hüvitab kolmanda osapoole põhjendatud kahjunõude. Kui nõue on põhjendamatu, makstakse õigusabikulu selle tõrjumiseks. Samuti kuuluvad hüvitamisele andmete lekke järgsed teavituskulud, pärast küberrünnakut maine kahjustumise piiramiseks kriisikommunikatsiooni kulud ja kulutused juhtumieelse olukorra taastamiseks,“ selgitas Jõks.

Levinumatest küberohtudest nimetab kindlustaja olukorrad, kus pahalased pääsevad ligi võrgujuhtmele või turvamata juhtmevabale võrgule, jätavad viirusega nakatatud USB-pulga sihtmärgi kasutusse või levitavad meile, mille manuses on pahavara või kirja sisus ohtlik link. Viimasele vajutades võib viirus krüpteerida kõvaketta. Tihti petetakse sihtmärk esitama andmeid, mida tegelikult ei peaks. Siseinfo võib lekkida soovimatute inimeste valdusesse ka varastatud sülearvutist või mobiilist.

„Kahjude minimeerimiseks saab arvutile paigaldada viirusetõrje ja tulemüüri, andmed laadida pilve ja kolleegid koolitada ohte märkama, kuid nii nagu suitsualarm ei välista tulekahjut ja auto lukustamine vargust, pole ükski turvavarustus piisav täielikuks turvatundeks,“ toonitas kindlustaja.