Avaleht Majandus Swedbank: Eesti majanduse väljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea
Swedbank: Eesti majanduse väljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea

Swedbank: Eesti majanduse väljavaade on tervishoiukriisist hoolimata hea

Pandeemia algusest on möödunud juba rohkem kui aasta, kuid viiruse levik on maailmas veel kõrge. Samas oleme jõudnud kvartalisse, mille jooksul hakkame nägema olulisi muutusi, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Majanduslik kindlustunne on maailmas paranemas ning vaktsineerimistempo kasvab. Riigid hakkavad järk-järgult piiranguid leevendama ning suvel peaksime nägema maailmamajanduse jõulisemat taastumist. Tõsi küll, selle tempo tuleb riigiti erinev. Majanduskasv toob lühiajaliselt kaasa inflatsiooni kiirenemise, kuid pikemas vaates on kõrgel püsiva inflatsiooni oht väike. Swedbanki hinnangul USA Föderaalreserv ja Euroopa Keskpank sel ja järgmisel aastal intressimäärasid ei muuda, kuid majanduse jõulisemal taastumisel vähendatakse tõenäoliselt varaoste.

Eestis on hiljutine koroonaviiruse leviku eskaleerumine ja selle tõkestamiseks seatud piirangud halvendanud majanduse kasvuvõimalusi ning pidurdanud kriisist taastumist. Swedbanki hinnangul kannatab nimetatud piirangute ning eelmisest aastast turismisektorile üle kanduvate mõjude tõttu viiendik kuni veerand Eesti majandusest. Samas on ligikaudu kolmveerandile majandusest piirangute mõju kas neutraalne või kaudne. Laialdane haigestumine COVID-19-sse on mõjutanud aga mitmete selliste ettevõtete tööd, mis piirangute alla ei kuulu. Meie hinnangul algab majandusolukorra jõulisem paranemine hiljemalt aasta teisel poolel. Selle eelduseks on viiruse sesoonne taandumine suvekuudel, Eesti elanikkonna kiire vaktsineerimine ning toimetulek tervishoiukriisiga. Majanduse täielik paranemine eeldab mitte ainult Eesti, vaid ka teiste riikide elanike vaktsineerimist.

Pensionireform teeb majandusele tugeva rahasüsti

Alates käesoleva aasta sügisest saab Eesti majandus täiendava rahasüsti pensionireformiga teisest sambast väljavõetavast rahast. Selle suurus on 4,6%, ilma tulumaksuta 3,7%, 2021. aasta prognoositud SKP-st. Ajalises võtmes jõuab suurem osa sellest rahast Eesti majandusse käesoleva aasta sügisel ning osa järgmisel aastal. Meie hinnangul suunatakse suurem osa teisest pensionisambast väljavõetud rahast tarbimisse, kuid see mõjutab ka investeeringuid kinnisvarasse. Samuti oleme prognoosis arvestanud, et järgmisel aastal võetakse pensioni teisest sambast vähem raha kui sel aastal, kuid ka sellel on lisaefekt majanduskasvule.

Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust

Eraisikute hoiused on kriisi ajal jõudsalt kasvanud ning need olid veebruaris 1,3 miljardi euro võrra suuremad kui aasta tagasi, mis on ligikaudu kümnendik eratarbimise aastasest mahust. Hoiuste kasvu taga on nii piiratud tarbimisvõimalused, kui ka nõrk kindlustunne. Suurenenud hoiused peidavad endas kuhjunud nõudlust ning need  liiguvad tarbimisse ja investeeringutesse siis, kui konjunktuur ja kindlustunne paranevad.

Lähiaastatel saab majanduskasv suure toe välisvahenditest

Juba sellest aastast alates suureneb valitsussektori investeeringute osakaal SKP-s ning nende mõju majanduskasvule. Valitsuse tugev majanduse stimuleerimine suurendab mõne aasta pärast aga ehitussektori ülekuumenemise riski. Samas piirab valitsussektori kulutamist halvenenud riigirahanduse seis ning selle vajadus vähendada järk-järgult riigieelarve puudujääki.

Eesti majandus taastub kriisieelsele tasemele hiljemalt käesoleva aasta lõpus

Meie prognoosi järgi tõuseb Eesti majanduskasv sel aastal 3 protsendini ja kiireneb järgmisel aastal 5 protsendini. Püsivhindades taastub SKP kriisieelse kõrgeima tasemeni selle aasta viimases kvartalis, kuid enne pandeemia algust prognoositud trendini jõudmine võtab aega veel ligikaudu 4 aastat.

Tööpuudus hakkab vähenema aasta teisel poolel

Riigipoolsed toetusmeetmed ja pankade poolt ettevõtetele antud maksepuhkused aitasid möödunud aastal tööpuuduse tõusu pidurdada. Käesoleva aasta aprilli keskpaigas oli registreeritud töötusemäär 8,7% ning see ei ole viimase kahe kuu jooksul oluliselt muutunud. Tööpuudus hakkab vähenema koos majanduskonjunktuuri paranemise ja nõudluse suurenemisega tööjõu järele. Selle aasta keskmiseks töötusemääraks prognoosime 8% ning see langeb järgmisel aastal 6,9 protsendini ehk ligikaudu eelmise aasta tasemele. Paindlik tööturg peaks tagama ka selle, et järgmisel aastal näeme tööhõive kiiret taastumist.

Hinnad tõusevad, kuid ka palgakasv kiireneb

Keskmise palga kasv aeglustus möödunud aastal ligi 3 protsendini. Palgad vähenesid kriisis kõige enam kannatanud tegevusalades. Samas, ligi kolmandikus tegevusaladest palgakasv kiirenes. Mittefinantsettevõtete tööjõukulud vähenesid eelmisel aastal üsna tagasihoidlikult võrreldes käibe langusega. See tõstis tööjõukulude osakaalu käibes vähemalt viimase 20 aasta kõrgeimaks ning vähendas ettevõtete sektori kasumlikkust. Meie prognoosi järgi suureneb palk sel aastal 4% ning selle kasv kiireneb järgmisel aastal 4,8 protsendini. Majapidamiste olukorda leevendab mõõdukas inflatsioon. Nõudluse suurenemine hakkab kergitama mitmete kaupade ja teenuste hindu nii Eestis, kui ka mujal. Samuti eeldame, et järgmisel aastal tõstab valitsus ajutiselt langetatud aktsiise. Käesoleval aastal ootame 1,5% ja järgmisel aastal 2% hinnakasvu. Kui möödunud aastal vähenesid kõige enam eluaseme ja transpordiga seotud hinnad, siis sel aastal ootame samadelt teenustelt ja kaupadelt suurimat panust tarbijahindade kasvus.