Avaleht Majandus Swedbank: järgmine aasta võib rohepöördele hoogu anda
Swedbank: järgmine aasta võib rohepöördele hoogu anda

Swedbank: järgmine aasta võib rohepöördele hoogu anda

See, kas inimestel õnnestub piirata maakera kliima soojenemist, nii nagu Pariisis 2015. aasta detsembris kokku lepiti, sõltub paljuski sellest, kui jõulisi samme selleks astutakse, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina.

Rahvusvahelise Taastuvenergia Agentuuri arvestuste järgi tuleb maakera temperatuuri kasvu hoidmiseks alla 2 kraadi investeerida järgneval 30 aastal igal aastal taastuvenergiasse vähemalt 800 miljardit dollarit. Eelmisel aastal investeeriti aga vaid 250 miljardit. Riiklikud toetused fossiilsete kütuste tarbimiseks üle maailma on rohkem kui kaks korda suuremad kui subsiidiumid taastuvenergia tootmiseks. Ka Euroopa Keskpanga varaostuprogrammiga ostetud ettevõtete võlakirjade mahust üle poole moodustavad praegu süsinikuintensiivsed ettevõtted.

Vaatamata taastuvenergia osakaalu suurenemisele toodetakse maailmas ligi 80% energiast kivisöest, naftast ja maagaasist. Rahvusvahelise Energiaagentuuri andmetel kasutatakse Aasias ligi pooles energiatarbimises allikana kivisütt. Nii mõjutabki energiasektor kliimamuutust kõige enam.

Kuigi Hiina on teinud, eriti just viimastel aastatel, üha suuremaid investeeringuid puhtasse energiasse, tuleb enam kui veerand kogu maailma süsinikdioksiidiheitmetest sellest riigist. Pool maailma heitmetest tuleb aga vaid kolmest riigist: lisaks Hiinale USA-st ja Indiast. Kuigi arenenud riikides on elektritootmine suurenenud, on energiasektori süsinikdioksiidiheitmetemaht juba enam kui kümme aastat vähenenud. Maht on vähenenud ka Eestis, seda nii SKP kui ka viimastel aastatel inimese kohta. Eestis on viimasel kolmel aastal taastuvenergia osakaal kiiresti tõusnud ja ulatub sel sügisel juba veerandini kogu elektrienergia tarbimisest.

OECD hinnangul suurenevad eesoleval viiel aastal maailma energiatootmises kõige enam investeeringud tuumaenergiasse, kuid seejärel hakkab domineerima investeeringutekasv tuule- ja päikeseenergiasse. Aastatel 2036-40 peaks energiatootmises ligi kolmveerand investeeringutest tehtama tuule- ja päikese energiasse.

Maailmamajandus vajab juba praegu investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks

Tundub iseenesest mõistetav, et kliimamuutuste pidurdamiseks tuleb muuta süsinikdioksiidiheitmed kallimaks. Osaliselt on seda juba tehtud, kuid jõulisemate sammude juures kardetakse nende kahjulikku mõju majanduse konkurentsivõimele. Suuremate kulutuste ja investeeringute kõrval kliimamuutuste pidurdamiseks vajab maailmamajandus juba praegu investeeringuid kliimamuutustega kohanemiseks. ÜRO Keskkonnaprogrammi andmetel nõuab kliimamuutustega kohanemine eesoleva kümnendi jooksul igal aastal 140-300 miljardit dollarit. Mõni aasta tagasi olid vastavad kulutused aga vaid umbes 30 miljardit. Investeeringud kliimamuutustega kohanemiseks võivad olla küll suured, kuid nende positiivne puhasefekt on kulutatud rahast oluliselt suurem.

Majanduskriisid pidurdavad süsinikdioksiidiheitmetekasvutrendi

Majanduslangused, sealhulgas praegune, kui nõudlus energia järele väheneb, on pidurdanud senist süsinikdioksiidiheitmetekasvutrendi. Efekt sõltub väga paljudest teguritest, aga peamiselt sellest, kui sügava ja pika majanduslangusega on tegemist. Selle aasta majanduskriis koos suurte riiklike ja keskpankade toetusmeetmetega on aga andnud tugeva tõuke rohepöördeks. Käesoleva aasta kevadised majanduse stimuleerimise paketid maailmas ei näita veel suuri investeeringuid ja kulutusi kliimamuutuste pidurdamiseks. Rahvusvahelise Valuutafondi andmetel on rohelised meetmed maailmas vaid ligi 1,5% majanduse stimuleerimise kogupaketist. Meetmed, mis toetavad fossiilse kütuse intensiivseid sektoreid, on Bloombergi andmetel praegu viis korda suuremad kui rohelise poliitikaga majanduse stimuleerimine.

Järgmine aasta peaks kliimamuutuste vastu tegutsemises tulema pöördeline

Oma esimeses kõnes olukorrast Euroopa Liidus seadis Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen eesmärgiks finantseerida 750 miljardi euro suurust Euroopa Liidu taasterahastut 30% ulatuses ehk ligi 225 miljardi euro eest roheliste võlakirjadega. Umbes sama suur osakaal Euroopa Liidu 1,1 triljoni suurusest mitmeaastasest eelarvest on plaanis kulutada kliimaeesmärkide täitmiseks. Seega, 1,8 triljonist eurost kokku 547 miljardit. Ka Christine Lagarde on kujundamas Euroopa Keskpanga rahapoliitikat nüüd rohelisemaks. Joe Biden on lubanud, et USA investeerib järgmise nelja aasta jooksul rohelistesse tegevustesse 2 triljonit dollarit. Seega, järgmine aasta peaks kliimamuutuste vastu tegutsemises olema pöördeline.

Lähiaastatel suureneb roheliste võlakirjade maht oluliselt

Rohelisi võlakirju on emiteeritud juba alates 2007. aastast kokku ligi 1 triljoni dollari eest – see on aga vaid väike osa kõikidest võlakirjadest. Seni on rohelisi võlakirju emiteerinud vaid üheksa Euroopa riiki, sealhulgas Leedu. Kuigi rohelisi võlakirju emiteeritakse juba 13 aastat, on nende mahud hakanud kiiresti kasvama alles viimasel viiel aastal. Näiteks oli möödunud aastal uute roheliste võlakirjade maht 272 miljardit dollarit ja selle aasta esimese üheksa kuuga on nende kasv olnud aastases võrdluses 13%. Lähiaastatel suureneb roheliste võlakirjade maht oluliselt. Nõudlus maailmas sellise varaklassi vastu on suur.

Balti reguleeritud turul on aga praegu vaid üksikud ettevõtted ja Leedu riik, mis on emiteerinud rohelisi võlakirju, ning nende maht on marginaalne. Rohevõlakirjad ei ole aga kaugeltki ainus instrument rohepöördeks. Pangad on kasutusele võtmas üha uusi rohelist ja jätkusuutlikku majandust toetavaid laenutooteid. Eesti Energia pakub ettevõtetele võimalust muuta oma elektritarbimine täielikult taastuvate energiaallikate põhiseks.

Euroopa Liidu taasterahastu finantseerimiseks plaanitud roheliste võlakirjade suur maht võib langetada selle varaklassi võlakirjade intressimäärasid. Üle poole rohelistest võlakirjadest maailmas on emiteeritud Euroopas, sealhulgas ligi pool eurodes. Roheliste võlakirjade kasutamine Euroopas sõltub ühest küljest sellest, kuidas seda toetavad kapitaliturud, aga ka sellest, kas liikmesriigid suudavad pakkuda piisavalt palju vastavaid projekte. Roheliste võlakirjade suurenev maht kasvatab aga riski rohepesuks, kus ettevõte või asutus kulutab rohkem aega ja raha sellele, et näidata, kui keskkonnasõbralik ta on, kui on selle tegevuse tegelik keskkonda parandav mõju. See mõjuks halvasti kogu roheliste võlakirjadega seotud varaklassile. Kohati on aga keeruline defineerida, mis on roheline tegevus. Projekti põhjalik hindamine võib olla väga ajamahukas ja pidurdada sellega Euroopa majanduse taastamist.