Targa maja keskmes on inimene ja tema individuaalsed vajadused
Targa maja lahendusi tootva JUNGi Eesti esindaja Mark Meltsi sõnul on tark maja eeskätt loodud hoolitsema, et elukeskkond, milles igapäevaselt viibime, oleks kasutajale võimalikult mugav, tervislik ja turvaline ning igapäevaste kohustuste täitmine üha lihtsam ja ressurssisäästlikum.
Teades kasutaja vajadusi, harjumusi ja soove, reguleerib tark maja nende põhjal automaatselt kümneid erinevaid eluasemefunktsioone nagu näiteks küte, ventilatsioon, valgustus ja turvasüsteem nii, et kasutajal oleks igal ajal kodus mugav ja turvaline. Süsteemi ühendatud sensorid nii majas kui õues koguvad andmeid ööpäevarütmi ja kliima kohta, arvestades elamusmugavuse eest hoolitsemisel muuhulgas ka kellaaegade ja ilmamuutustega.
Eile, 1. märtsil toimunud JUNGi targa maja demoruumi avamisel ütles Melts, et huvi targa maja vastu on viimastel aastatel oluliselt kasvanud, kuid teadlikkus selle olemusest ja pakutavatest lahendustest on täna veel suhteliselt madal. „Seoses nutiseadmete laia leviku ja valikuga peetakse sageli nutikoduks ka maja, mis on varustatud üksikute eraldiseisvate nutiseadmetega. Tark maja ei koosne aga üksikutest lahendustest, vaid on süsteem, mis kontrollib ja juhib maja tervikuna,“ ütles Melts.4
Targa maja sooviga pöördudes ei oska inimene tihtilugu ka hinnata, mida ta oma tulevaselt nutikodult tegelikult ootab. „Tavapärane on, et küsitakse lihtsalt tarka maja või palutakse projekteerida täislahendus. Oluline on siiski alustada enda vajaduste kaardistamisega, et lahendus saaks selline, mis tõepoolest toetab kasutaja igapäevast elurütmi. Üleliigsetel lahendustel on sageli hoopis vastupidine efekt,“ ütles hoonete automatiseerimisele spetsialiseerunud Saksa Smart OÜ juhatuse liige Tõnu Linno.
Esimest tarka maja kavandades soovitavad nii Melts kui Linno alustada põhilisematest eluasemefunktsioonidest nagu küte, ventilatsioon ja turvasüsteem, millele saab hiljem hõlpsasti juurde lisada juba uusi funktsioone. Elektriinseneri, valgustustehnika lektori ja Tiiu Tamme Insereribüroo juhatuse liikme Tiiu Tamme sõnul on olulisel kohal ka valgustus, mis on inimese psüühilise ja füüsilise tervise nurgakiviks.
„Kuna meil Eestis on vähe päikesevalgust ja lühikesed päevad, siis vajame tuge õigesti doseeritud tehisvalguselt. Tervist toetab kõige paremini see, kui tehisvalgus muutub vastavalt ööpäevarütmile – valgustuse tugevus ja näiv värvus vastavalt kellaajale ja loodusliku valguse muutumisele. Näiteks hämaramaks ja kollasemaks uneaja saabudes, et toetada rahulikku uinumist,“ ütles Tamm. Tema sõnul on õige tehisvalgus eeskätt oluline neile, kes igapäevaselt palju siseruumides viibivad.
Seesuguse peenhäälestusega, nagu targa kodu süsteem valgustust ja teisi eluaseme funktsioone juhib, ei oleks isegi kõige virgemal kasutajal võimalik sellega igapäevaselt tegeleda.
Linno sõnul levib targa maja kohta tihtilugu ka arusaam, et selle juhtimine nõuab igapäevast sekkumist ja põhjalikke tehnoloogilisi teadmisi. „Tark maja ei ole juhtimispult. Nii nagu nimigi ütleb, seisneb targa kodu olemus selle tarkuses – süsteem reguleerib eluasemefunktsioone iseseisvalt, ilma kasutaja igapäevase sekkumiseta,“ ütles Linno.
Et tuua tark maja inimestele lähemale ning kummutada selle kohta levivaid eksiarvamusi, avas JUNG targa maja demoruumi, kus on võimalik tutvuda nutikodu lahendustega, katsetada nende juhtimist ning küsida nõu ekspertidelt. Demoruum asub elektrikaupade hulgimüüja W.EG. Eesti Tallinna esinduses ja on avatud kõigile huvilistele.
