UURING I Balti riikide elanikest soovivad enim säästa Eesti elanikud
Valmisolek säästa on kasvanud kõigis Balti riikides, kuid Eesti elanikel on kasvanud säästmise soov kõige enam, selgus Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel läbi viidud uuringust. Kõige enam säästetakse ootamatuteks kulutusteks ja suuremateks eesmärkideks, kuid oluliseks peetakse ka säästmist pensioniks ja laste rahaliseks toetamiseks.
Eestis peab raha säästmist oluliseks 66% vastanutest. See trend on aastate jooksul tõusnud, näiteks 2016. aastal pidas raha kogumist oluliseks 49% küsitletutest. Kõige olulisemaks peavad raha säästmist 18–25aastased, kellest ligi pooled koguvad raha kodu ostmiseks.
„Valmisolek säästa ja reaalsed säästmisharjumised on mõne aasta taguse ajaga oluliselt paranenud. Inimesed on hakanud varasemaga võrreldes regulaarselt säästma ning summad on suurenenud. Korrapäraselt säästab peaaegu iga teine inimene. Üldine reegel on, et mida suurem on sissetulek pereliikme kohta, seda suurem osa sissetulekust säästetakse,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Eesti elanikud hoiavad sääste kõige enam panga arvelduskontol (66%) ja sularahana kodus (24%). Kodus sularaha hoidmine on võrreldes 2016. aastaga populaarsemaks muutunud, kasvades 13% vastanult 24%-ni ning kodus hoitavad summad on suurenenud.
Regulaarne säästmine on kasvanud ja vähenenud on kuu lõpus ülejääva raha säästmine. Naised (47%) säästavad rohkem regulaarselt kui mehed (40%) ja mehed (42%) säästavad rohkem kuu lõpus kui naised (36%).
18%-l vastanutest säästud puudusid, mis on võrreldes 2016. aastaga 3% langenud.
„Muret tekitab, et kõige vähem on sääste 18–25aastastel, keskhariduseta inimestel ning keskmisest madalama palgaga inimestel, kelle netosissetulek on kuni 300 eurot leibkonna liikme kohta kuus. Säästude vähesus või puudumine muudab inimese majanduslikult haavatavaks,“ rääkis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Need, kes ei säästa, toovad peamise põhjusena välja, et nad ei saa säästmist endale lubada. Leibkonnaliikme kohta üle 700 euro teenivad vastajad tõid välja ka selle, et pikaajalisi rahalisi plaane on endale keeruline luua. Siiski sooviks pea 87% neist, kellel sääste pole, säästma hakata.
Kõigis kolmes Balti riigis kahetseb enamus säästma hakkamise hilist algust. Ligi kolmandik Eesti ja Läti elanikest kahetsevad, et ei ole suutnud säästa rohkem ega alustanud kogumisega varem.
„Kuigi säästmine on oluliselt paranenud, ei ole lagi veel käes. 89% Eesti elanikest ütlevad, et nad tahaksid rohkem säästa või säästmisega alustada. Peaaegu pooled ütlesid, et saavad endale lubada kokkuhoidlikumat elu,“ selgitas Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse juht Mari-Liis Jääger.
Uuringu viis Swedbanki Rahaasjade Teabekeskuse tellimusel Balti riikides läbi ettevõte Spinter Research käesoleva aasta juunis. Eestist osales uuringus 1009 inimest vanuses 18–74 eluaastat.
Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus on loodud 2010. aastal eesmärgiga toetada inimesi majandusalaste otsuste tegemisel, jagada teadmisi rahaasjade korraldamisest ning aidata kaasa finantskirjaoskuse edendamisele Eestis.
