UURING I Eksperdid: linnused ja mõisad võiksid tuua Eesti maakohtadesse aastas üle 100 miljoni euro turismiraha

Pärnu Kolledži läbiviidud uuringu kohaselt on Rapla-, Harju- ja Läänemaa turismipotentsiaal alakasutatud ning värskete uuringutega tuvastatud huviobjektide turundamine võiks tuua piirkonna inimestele aastas üle 100 miljoni euro lisatulu.

Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse tellitud ning Pärnu Kolledži läbiviidud uuringus analüüsiti tervikuna Rapla-, Harju- ja Läänemaad turismisihtkohana eeskätt siseturistide jaoks. Kõrvale jäi Tallinn, mis on omaette turismipiirkond. Kaardistati regiooni külastavate inimeste käitumine kogu reisi ulatuses.

„Piirkonnas reisimist meenutati sageli järgmiste sõnadega: pingevaba, romantiline, lõõgastav, aja maha võtmine, nostalgia, looduskaunis, meri, wow-efekt, maitseelamus, piisavalt ruumi,” tõi välja Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse sihtkohtade koostööprojekti juht Karmen Paju.

„Uuringust selgub, et Harju valdadel on oluline murda välja Tallinna varjust, esile tasuks tõsta isikupäraseid paiku, mis pakuvad Tallinnas kogetavale vaheldust. Raplamaad nähakse seni kahjuks ennekõike läbisõidupiirkonnana Tallinna ja Pärnu vahel, aga kes on käinud, toovad esile puutumata loodust koos tihedate vaatamisväärsuste ja kvaliteetsete söögikohtadega. Läänemaa seostub ülekaalukalt Haapsaluga, aga selgelt on potentsiaali ka muude paikade tootestamiseks ja turismimagnetiteks muutmiseks,” ütles uuringu üks autoritest, Pärnu Kolledži turismiõppejõud Tiina Viin.

Eksperdi sõnul on positiivne, et uuringu kohaselt on regioonis mitmeid tuntud külastusobjekte, nagu näiteks Haapsalu linnus ja promenaad Läänemaal, Rummu karjäär Harjumaal ning Varbola linnus ja Järvakandi klaasitehas Raplamaal.

Samas tõi Viin välja ka uuringust nähtuvaid piirkonna turismi kitsaskohti: huviobjektide info on killustunud; otsitakse piirkonna näidismarsruute, mida ei ole; puudub ettevõtete vaheline ristturundus; huvitavaid paiku ei osata sageli soovitada või huvitavat infot eksponeerida; loodus- või kultuuriturismi objektide juures sageli ei ole kasutatud võimalusi müüa tasulisi teenuseid.

„Piirkonna väga suur eelis on lähedus Tallinnale. Vaid üks-kaks sõidutundi tähendab, et tõmmata saab nii ööbijaid kui ühepäevakliente poole miljoni tallinlase, aga ka miljonite igal aastal Tallinna saabuvate välisturistide seast,” ütles Viin.

Pärnu kolledži uurimiskeskuse juhi Ain Hinsbergi hinnangul võiks regioonis kasu olla sarnase terviku loomisest nagu Peipsi ääres Sibulatee. „Üks intervjueeritav jagas mõtet, et Pärnumaal olev Romantiline Rannatee võiks minna edasi mööda Lääne-Eesti rannikut. Uuringust paistab, et Läänemaa, Harjumaa ja Raplamaa eeliseks näivad olevat pärandturismi objektid keset kaunist loodust. Äkki võiks see piirkonda kokku siduv tervik olla Päranditee? Ürgse looduse tee? Eesti lugude tee?” arutles Hinsberg.

Hinsbergi sõnul klapivad värske analüüsi tulemused ka eelmisel aastal Eesti Teadusagentuuri tellimusel valminud pärandturismi uuringuga. „Selle järgi huvitavad välisturiste Eestis Tallinna ja muud vanalinnad, mille vastav näitaja oli 88 punkti 100st. Aga mõisahooned ja -südamed said veelgi enam ehk 92 punkti, kirikud said 77 ning keskaegsed ehitised ja linnused 76 punkti. Seega on linnuste, kirikute ja mõisate turistimagnetipotentsiaal kokku sisuliselt sama, mis Tallinna vanalinnal,” ütles Hinsberg.

„Nagu pärandturismi uuring kaardistas, on regioonis selliseid turistidele huvipakkuvaid kohti omajagu, näiteks Koluvere loss ja mitmed hästi säilinud vanad kirikud Läänemaal, Padise klooster ja Jägala linnamägi Harjumaal või Varbola linnus ja hulk imposantseid mõisu Raplamaal,” tõi ekspert välja.

Pärandturismi uuringu kohaselt pakuvad 20. sajandist varasema ajalooga seotud paigad huvi eeskätt väljastpoolt Euroopat pärit turistidele. „Kuna kruiisiturism Eestis pikas plaanis selgelt kasvab, siis suureneb ka välisturistide hulk, kellel oleks huvi Tallinnast päevaks-paariks ümberkaudseid piirkondi avastama tulla,” kommenteeris Hinsberg.

Hinsbergi sõnul oleks isegi väikese osa Eestis liikuvate turistide meelitamisel maapiirkondadele suur majanduslik mõju. „Konservatiivselt hinnates võtame arvesse ainult turistid, kes reisil ka ööbivad. Enne koroonat käis selliseid turiste Eestis aastas 3,3 miljonit ning eestimaalased ise tegid 3,5 miljonit sisereisi. Välisturist kulutas reisil keskmiselt 265, eestimaalane 200 eurot. Seega kokku on jutt enam kui pooleteise miljardi euro suurusest turust, millest kasvõi kümmekond protsenti oleks julgelt üle 100 miljoni euro,” selgitas Pärnu Kolledži uurimiskeskuse juht.

• Klienditeekonna uuring viidi läbi sihtkohtade arenduse koostööprojekti „Harju-, Rapla-, Läänemaa ja Tallinna linna piirkonna turismiarendus” raames, mille juhtpartner on Harju Ettevõtlus- ja Arenduskeskus ning koostööpartnerid Tallinna Strateegiakeskuse turismiosakond, Harjumaa Omavalitsuste Liit, Sihtasutus RAEK ja SA Läänemaa. Uuringu viisid läbi Pärnu Kolledži õppejõud Tiina Viin, Tiina Tamm ja Marit Piirman.