Uuringufirma Nielsen IQ viis läbi uuringu, kust selgus, et eestlased on hakanud rohkem poode ja veebipoode külastama. Kuu jooksul käib tavaline Eesti inimene keskmiselt 13,7 korda füüsilises poes ja ostleb 1,9 korda e-poes. Eelmise aastaga võrreldes on poodide külastus pisut kasvanud ja sarnast kasvutrendi on märgata ka teistes Balti riikides.
Eelmise aastaga võrreldes on poodide külastus pisut kasvanud ja sarnast kasvutrendi on märgata ka teistes Balti riikides.
Leedus ja Lätis on poodide külastus tõusnud kuus 0,5 külastuse võrra, kus keskmiselt käiakse 14 ja 13,3 korda füüsilises poes. Vaatamata e-poodide populaarsuse kasvule, mis on alates 2021. aastast tõusnud enam kui kahekordseks, pole poodide külastuste arv vähenenud. See trend peegeldab tarbijate kasvavat huvi ja vajadust mugavama ostlemiskogemuse järele. Uuringu tulemused toovad esile, et ostude arvu kasv on märgatav mõlemas keskkonnas. Tarbijad hindavad võimalust valida endale sobivaim ostuviis, olgu see siis poekülastus või veebiostlemine kodust lahkumata.
See trend peegeldab tarbijate kasvavat huvi ja vajadust mugavama ostlemiskogemuse järele.
Kaubandustehnoloogia ettevõte StrongPoint Eesti haru võtmekliendihalduri Anton Martšenko sõnul selgitab poodide külastatavuse tõusu ühest küljest ka tehnoloogia, mis on poodides ostlemise palju mugavamaks teinud.
„Veebipoodide võlu on sealt ostmise kiirus ja efektiivsus ning mida aeg edasi, seda kiiremaks ja sujuvamaks e-poes ostude sooritamine muutub. Seda sama põhimõtet oleme me rakendanud ka erinevates Eesti jaekettides, kus on tänapäeval võimalik isegi nutitelefoniga kõik soovitud tooted ära skaneerida ja kiirelt maksta. Lisaks sellele on paljudes poodides laias valikus iseteeninduslahendusi, seega ei pea inimesed järjekorras seisma ja saavad ostelda omas tempos. See muudab taaskord nende poodi tuleku tõenäolisemaks,“ lisab Martšenko.
Veebipoodide võlu on sealt ostmise kiirus ja efektiivsus ning mida aeg edasi, seda kiiremaks ja sujuvamaks e-poes ostude sooritamine muutub.
Lisaks iseskaneerimisele pakub StrongPoint ka teisi lahendusi, nagu elektroonilised hinnasildid ja ostupuldid, mis aitavad klientidel kiiremini leida vajalikke tooteid ja saada täpset hinnainfot. Need tehnoloogiad on mõeldud selleks, et muuta ostlemine võimalikult sujuvaks ja stressivabaks ning vähendada järjekordi. Tarbijad saavad skaneerida tooteid kohe neid võttes, vältides sellega topelttööd kassas.
E-kaubandus ja kauplused on viimastel aastatel olnud konkureerivad ostuviisid. „Kui varasemalt oli e-poodide populaarsuse tõusuga kartus, et tavakauplused jäävad tähelepanuta, siis nüüd on selle jaoks leitud lahendus, kus mõlemad ostuviisid saavad koos edukalt eksisteerida. Uus suundumus turul on vajadus teenuse järele, mille puhul inimene saab teha tellimuse e-poes ning seejärel minna toodet füüsilisse poodi proovima, et seal teha lõplik otsus, kas osta või mitte,“ lisas ta. Seega ei saa tema sõnul öelda, et inimesed liiguksid aina enam veebipoodide teed. Need on kindlasti väga populaarsed, kuid füüsilistel poodidel on jätkuvalt selge koht turul olemas ning need ei kao vähemalt lähiajal mitte kuhugi. Pigem võib näha, et erinevad nutikad kaubandustehnoloogiad levivad laiemalt turule.
Kui varasemalt oli e-poodide populaarsuse tõusuga kartus, et tavakauplused jäävad tähelepanuta, siis nüüd on selle jaoks leitud lahendus, kus mõlemad ostuviisid saavad koos edukalt eksisteerida.
„Tehnoloogilised uuendused mängivad olulist rolli ostukogemuse parandamisel, mis omakorda julgustavad kliente sagedamini oste sooritama nii e-poodides kui ka füüsilise asukohaga kauplustes,“ sõnas Martšenko.
- Rimil ja nii mõnelgi teisel ketil on Eestis käimas juba katsetused mehitamata poodidega, kus müüjaid ja personali ei olegi, vaid ostja saab poodi sisse jalutada, valida sobivad tooted ja seejärel lahkuda.
- Maksmine toimub poes olevas iseteeninduskassas. Rimi testpood on praegu paigaldatud Tallinna, Noblessneri kvartalisse.
- Nielsen IQ viis tarbijauuringu läbi 2023. aasta oktoobris ning võrdlusandmed on toodud vastavalt 2022. ja 2021. aasta oktoobrist.
