Uus Maa juhatuse liige Igor Habal: koduomanike jaoks suuri negatiivseid uudiseid oodata pole

Kinnisvarabüroo Uus Maa juhatuse liikme Igor Habali sõnul jõuab kinnisvaraturu ja majanduse põhi talvel kätte, aga koduomanike jaoks rohkem suuri negatiivseid uudiseid oodata pole.

Igor Habali sõnul jõuab koos maksutõusude ja kasvava töötusega vinduva majanduse põhi kätte tõenäoliselt esimeses kvartalis. „Kuna varem sõlmitud lepingud kallitele uusarendustele anti sel aastal üle ja uusi tuleb peale vähem, siis näitab kinnisvaratehingute statistika esimeses ja teises kvartalis ilmselt punast. Samas paistab majanduslangus pigem lauge, turud prognoosivad järgmiseks aastaks laenuintressi langust ja  tööhõive on endiselt tugev. Ka pangalaenu tasumisega hätta jäänud inimeste arv on madal, enam kui kuu aega tasumata laenude osakaal on alla ühe protsendi,“ ütles Habal.

„Kui mitmel eelmisel aastal tuli vastu talve palju ebakindlust tõstvaid uudiseid alates koroonast, sõja algusest kuni kiiresti tõusnud elektri- ja gaasihindadeni, siis tänavu selliseid šokke ei paista. Tarbijakindlus on küll madal, aga teiseks poolaastaks peaks koos euribori langemisega kinnisvaraturg jälle aktiivsemaks muutuma,“ lisas Habal.

Kui mitmel eelmisel aastal tuli vastu talve palju ebakindlust tõstvaid uudiseid alates koroonast, sõja algusest kuni kiiresti tõusnud elektri- ja gaasihindadeni, siis tänavu selliseid šokke ei paista.

„Praegu on kinnisvaranõudlus pigem madal, talvel jätkub praegune olukord ja müüjad peavad sellega arvestama. Käärid omanike ja ostjate ootuste vahel on umbes kümme protsenti ja kes tahab müüa, peaks paindlik olema,“ ütles Habal.

Uus Maa juhatuse liikme sõnul praegu tehinguid ikka tehakse, aga kuna laenutingimused on nii kuumakse kui omafinantseeringu osas karmimaks muutunud, siis soetatakse varasemast soodsamaid kortereid.

„Korralik nõudlus on renoveeritud järelturu korterite järgi, mida keskmine inimene pangalaenuga endale lubada saab ehk 100 000–150 000 euro vahemikus. Üle 250 000 euroste korteritehingute arv selgelt langeb. Ka majade puhul on kättesaadavus vähenenud ning aktiivsem turg on Tallinnas ja selle lähiümbruses 300 000 ja 500 000 euro vahemikus,“ lisas Habal. “Tähele tasub panna ka seda, et kättesaadavus on vähenenud eelkõige keskklassi osas.”

„Järgmisel aastal sõltuvad uusarenduste hinnad arendajate rahalisest puhvrist ja võimest võetud laenusid teenindada. Kui praeguseks on järelturu korterite hinnad Tallinnas 10%  alla tulnud, siis uusarenduste puhul on allahindlused aeglasema müügi kiuste tulnud pigem visamalt. Aktiivsuse langus on olnud suurim investeerimiskorterite segmendis ning piirkondades, kus on arendatud ja ostetud väljaüürimiseks ja vähem endale koduks. Sarnane on olukord ka näiteks kinnisvaraga Pärnus, kus suvel läksid koos turismibuumiga hinnad üles ja nüüd on pigem vaikne. Mitmed parematel aegadel alustatud kinnisvaraarendused on veel valmimas, mistõttu ajutiselt pakkumiste arv pigem kasvab ja osa nendest jõuab ka üüriturule.