Veebikonverentsil “Läänemere maade kohalik toit” osalevad kõnelejad Ühendkuningriigist, Saksamaalt ja Rootsist
25. märtsil toimub rahvusvaheline veebikonverents “Läänemere maade kohalik toit”, kus räägitakse erinevate riikide headest kogemustest kohaliku toidu turustamisel nii äriklientidele kui ka lõpptarbijatele. Konverentsil tehakse kokkuvõtteid kümne Läänemere-äärse riigi koostööprojektist “Baltic Sea Food”, mille käigus töötati välja ärimudel, et aidata piirkondlikel toiduvõrgustikel kohalikke toidutooteid äriklientidele tõhusamalt ja kuluefektiivsemalt turustada.
“Eesti väiketootmises on viimastel aastatel toimunud suur arenguhüpe. Erinevate piirkondade kohalikud tootjad pakuvad nii traditsioonilisi kui ka uusi ja innovaatilisi tooteid, mis rikastavad Eesti tarbija toidulauda, annavad tööd kogukondadele maapiirkonnas ja hoiavad elus nii rahvuslikke retsepte kui valmistamise viise. Selleks, et Eesti restoranid kasutaksid üha rohkem kohalikku toorainet ja et kohalik toit oleks hästi kättesaadav ka kaubanduses, on vaja veelgi täiustada toidutootjate koostööd, mis aitab tootjatel pakkuda äritarbijate vajadustele ja nõuetele vastavat toodangut ning tagada tarnekindlust,” ütles Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
Projekti “Baltic Sea Food” esimeses etapis kaardistati kohaliku toidu turustamise olukord kümnes riigis. Seejärel töötati välja ärimudeli raamistik ja koostati selle juurde kuuluv käsiraamat, mis aitab toiduvõrgustikel mudelit paremini mõtestada ja tutvustab häid tavasid osalevatest riikidest. Ärimudel katab erinevaid teemasid, mis on vaja lahendada toodete turustamisel: kliendid, tooted, turundus, müük, ladustamine, transport ja logistika.
“Minu hinnangul on projekt andnud hea võimaluse teiste riikide kohalike toidumaastikega tutvumiseks ja koondanud parimaid praktikaid, mis on abiks väikeettevõtjatele, kes soovivad alustada koostööd toiduvõrgustiku vormis, pakkudes oma tooteid just ärikliendi segmendile. Loodud mudel on hea abivahend, mis kirjeldab erinevaid alternatiivseid lahendusi,” sõnas projektile heakskiidu andnud maaeluminister Urmas Kruuse.
Lisaks valmis projekti tulemusena Eestis ka kohaliku toidu andmebaas, kus hetkel on ligi 275 Eesti ettevõtet, kes pakuvad oma toodangut nii ärikliendile kui lõpptarbijale.
“Andmebaas koondab toidu- ja joogitootjaid üle Eesti. Tegemist ei ole veebipoega, kuid ettevõtja info juures on kuvatud ka veebipoe link, kui ettevõttel see olemas on. Registreerumine andmebaasi on vabatahtlik ja ettevõtjal on igal ajahetkel võimalik ise oma ettevõtte andmeid täiendada ja muuta. Sooviks on, et toidupakkujad leiaksid tee sellesse andmebaasi ja maaturismi sektoris pakutaks enam kohalikust toorainest valmistatud toitu,” selgitas Eesti Maaturismi ühingu juht Raili Mengel.
