VIDEO! Adrian Bachmann „Kullastuudios“: kuidas on kullavarud seotud Hiina tõusmisega maailma majanduse juhtriigiks?
Uue üldhariva veebisarja „Kullastuudio“ teises saates räägib AS Tavid investeerimiskulla uute turgude peaanalüütik Adrian Bachmann, mis juhtus maailma majanduses pärast seda, kui Ameerika Ühendriigid 1970ndate alguses loobusid dollari tagamisest kullaga ja kuidas hakkas maailma majanduse juhtriigiks tõusma Hiina, kes on oma kullavarusid viimaastel dekaadidel jõuliselt suurendanud.
Adrian Bachmann on lõpetanud Tartu Ülikooli õigusteaduskonna, õppinud EBS-i magistriõppes ärijuhtimist ning töötanud 10 aastat luureanalüütikuna Välisluureametis ja NATO peakorteris. Tema huviks on majanduslike, poliitiliste ja julgeolekualaste protsesside ning nende omavaheliste seoste mõistmine nii globaalsel, regionaalsel kui riiklikul tasandil. Saates intervjueerib teda pikka aega Ameerikas töötanud ajakirjanik Neeme Raud.
Alates Teise Maailmasõja lõppvaatusest kuni 1970ndate alguseni oli dollar riikide jaoks ekvivalentne vara kullaga, kuid pärast kullastandardi kaotamist, dollari vabakslaskmist ning raha ekspansiivset juurdetrükki USA sõjaliste ja siseriiklike kulutuste katteks on olukord muutunud. Vietnami sõda ja Ameerika Ühendriikide suur siseriikliku taristu moderniseerimine (Interstate Highways ehk osariikide vaheliste kiirteede võrgustiku väljaarendamine, telekommunikatsioonivõrkude arendus jne) nõudsid tohutuid ressursse.
Kui president Nixon taganes 1971. aasta augustis 1944. aastal riikide vahel kokku lepitud finantsraamistikust ning dollar muudeti vabalt ujuvaks teiste valuutade suhtes, põhjustas see muuhulgas ka kulla hinna plahvatusliku kasvu, kuni 1300% aastaks 1981.
Sealtpeale on oma mõjujõudu kasvatanud maailma suurimaks kullatootjaks tõusnud Hiina, mis kaevandab 400-450 tonni kulda aastas.
„Nõukogude Liidu lagunemine ega külma sõja lõpp ei ole olnud nii suurt epohhi loov sündmus maailma finantssüsteemide arengus, kui on olnud üks uus mängur, kes tegelikult tõusis väga kiiresti radarile ja on oma mõjuvõimu väga palju suurendanud ̶ see on Hiina,“ ütleb Adrian Bachmann uues saates. „Pärast Nõukogude Liigu lagunemist 1990ndate aastate alguses Ameerika hegemoonia jätkus ja isegi laienes. Kuid uue aastatuhande esimesel ja teisel kümnendil näeme, et Ameerika hegemoonia kõige suuremaks rivaaliks on tõusmas Hiina, kes on aastate möödudes edestamas USAd praktiliselt kõikides majandusvõimsuse fundamentaalmõõdikutes.“
Kuidas suudab Hiina oma majandust tagada kullaga? „Hiina majandus on väga palju kokku ostnud Ameerika võlgu ja neil on endal väga suured hoovad, kuidas maailma majandust suunata. Neil on väga palju kulda. Ja Hiinal on juba maailma kõige suurem reaalmajandus,“ möönab Bachmann. „Kui me võtame arvesse tegelikku ostujõudu, siis Hiina möödus Ameerika Ühendriikidest maailma kõige suurema majandusena juba 2014. aastal. Juba aasta enne seda möödus Hiina Ameerika Ühendriikidest maailma kõige suurema kaubandusriigina. Praeguste projektsioonide kohaselt möödub Hiina Ameerika Ühendriikidest hiljemalt aastaks 2030 ka suurima majandusena lihtsalt nominaalselt arvestatuna.“
Tutvu võimalike arengutega lähemalt veebisaates “Kullastuudio”!
