VIDEOINTERVJUU! Eesti Leivatööstus TTV saates Suvemiks: Suu kaudu eestlase südamesse!
Leivatööstus, mille traditsioone praegune ettevõte jätkab, alustas tootmist 1911. aastal. Mainitud ajast on see teada kui esimene Tartus avatud tööstuslik vabrik. Järjepideva tootmise alguseks peetakse aastat 1912, mille traditsioonide jätkajaks peab end ka Eesti Leivatööstus. Ettevõtte ajaloo algusest peale on olnud tähtis toodete tervislik külg. Ehk on siin peidus ka tõsiasi, miks Tartu pagaritooted on siiani väga hinnatud.
Käesoleva aasta 21. veebruaril taasavati ettevõte pidulikult uute omanike poolt ja rakendati tööle parimad oma ala spetsialistid. Neil valmistatavaid tooteid turustatakse üle kogu Eesti ning koostööpartneriteks on täna jaeketid nagu Rimi Eesti Food AS, Selver AS, Eesti Tarbijate Keskühistu ja selle all olevad ühistud Konsum ning Maksimarket. Enim on leivatööstus hinnatud Lõuna- ja Kesk-Eesti rahva seas.
Peamise toodangust moodustab leiva-saia valdkond. Teine peamine valdkond on kondiitritooted ning kolmas oluline valdkond on väikesaiatooted. Mõnda toodet neist mainitud valdkondadest on premeeritud Tunnustatud Eesti Maitsega ehk pääsukesemärkidega, mida saavad kasutada vaid niisugused tooted, mis on kõrge kvaliteediga ja mille põhitooraine on kodumaise päritoluga.
Tallinna Televisioon kutsus stuudiosse Eesti Leivatööstuse tootmisjuhi Tea Mey, et uurida lähemalt, kuidas nende käsi on käinud.
Öelge palun, kui palju teil üldse neid tooteid on, sest juba ainuüksi siin laual olev võtab silme eest kirjuks?
Tooteid on meil oluliselt rohkem kui siin. Siinne väljapanek on köömes. Täpset arvu peast öelda ei oskagi hoobilt, aga tean, et neid on üle 150.
Täna on teil eriline rõhk tortidel. Millise osa see üle 150 toote hulgast moodustab?
Torte on umbes 30. Lisaks ju veel ka koogid, keeksid ja kõikvõimalikud muud kondiitritooted.
Olete üks suurim kolmest tootjast. Kas võite öelda, kui raske on olnud ellu jääda üleminekuajal? Paljud leivatööstused ja pagariettevõtted on järjest langenud.
Tegutseda tuleb tasa ja targu ning läbimõeldult. Meie suurim trump leiba tootes on vanaemadeaegne tehnoloogia, kus kasutatakse juuretist, mille muide kasvatame ise.
Kust kohast juuretist saadakse?
Üldjuhul tarnitakse seda sisse Euroopast pulbri kujul.
Mis asi see juuretis selline üldse on?
See on kooslus erinevatest bakteritest. Piimhappebakter elutseb ja tegutseb leivas, aidates seda kääritada, andes pehmuse ning pikendades realiseerimisaega.
Kuidas on muutunud eestlaste tordieelistused maitse poolest? Kas on välja kujunenud lemmikud?
Eestlase jaoks on lemmik ikkagi kohupiimatort. Kuigi see on tõesti üks vaieldamatu lemmik, siis nagu kõige puhul, nii muutuvad siingi trendid eelistuste osas. Mõni aeg tagasi eelistati jogurti- ja kodujuustuga torte. Nüüd on tendents raskema ja tummisema suunas nagu näiteks šokolaaditordid. Sellest hoolimata kohupiimatort oli, on ja jääb.
Magusasõpradele see tordijutt meeldib, aga kuidas on inimestega, kes tahavad hoida saledat joont ja peavad torti oma figuuri põhivaenlaseks? Või on siiski ka torti süües võimalik jääda saledaks?
Kui süüa mõistlikes kogustes ja mitte panna pintslisse tervet torti korraga, ei juhtu mitte midagi. Figuurihoidjatele on vast parimad kodujuustu- ja jogurtitort, milles kummaski võrreldes teiste tortidega on väiksem kalorisisaldus.
Millist menukamatest ja minevamatest tortidest ise soovitaksite proovida?
Vaieldamatu lemmik on kohupiima-vaarikatort. Järk-järgult viime oma tordid üle taimselt koorelt loomsele koorele ehk siis naturaalsele rõõsale koorele, mis ju ka oluliselt parandab maitset.
VAATA KA VIDEOINTERVJUUD!
