Tallinna majandusaasta tulem oli positiivne
Tallinna linna 2018. aasta konsolideeritud majandusaasta aruanne näitab, et eelmine aasta oli linnale edukas: võlakoormus kahanes ja majandusaasta lõppes positiivse tulemiga.
Linna konsolideerimisgrupi netovõlakoormus langes eelmisel aastal 28,2%-lt 21%‑le põhitegevuse tuludest ja linna võlakoormus langes 32%-lt 27,8%‑le. „Seadusega lubatud piirmääraks on 60%,“ ütles linnapea Mihhail Kõlvart. „Seega on linna võlakoormus piirmäärast tunduvalt väiksem. Absoluutnumbrites oli grupi võlakoormus 190 miljonit eurot, sellest linna võlakoormus 185 miljonit eurot.“
Aasta lõpu seisuga oli linna konsolideerimisgrupi bilansimaht 1,6 miljardit eurot ja netovara 1,2 miljardit eurot. Aruandeaasta tegevustulud olid 938 miljonit ja tegevuskulud 851 miljonit eurot. Linna konsolideerimisgrupi positiivseks tulemiks kujunes 89 miljonit eurot, sh linna tulem oli 60 miljonit eurot.
Linna konsolideerimisgruppi kuulusid 23 ametiasutust ja nende 249 hallatavat asutust, lisaks linna valitseva mõju all üheksa äriühingut, 12 sihtasutust ja üks mittetulundusühing. Linn oli eelmisel aastal tööandjaks üle 19 000 töötajale, kelle keskmine töötasu kuus oli 1330 eurot. Ligi 9000 töötas haridusvaldkonnas (koolides, huvikoolides, lasteaedades), kus keskmine töötasu oli 1611 eurot. Ametiasutustes töötas 1445 teenistujat.
Mõned olulisemad ettevõtmised eelmisest aastast: lõpule jõudis Haabersti ristmiku ümberehitus, mis läks linnale maksma 16,1 miljonit eurot. 4,3 miljoni euro eest sai uue ilme Tammsaare park. Terviklikult renoveeriti Pääsküla kool, Prantsuse Lütseum sai aga võimlahoone: vastavalt 7,3 miljoni ja 2,8 miljoni euro eest.
Vaid mõned nädalad tagasi kinnitas rahvusvaheline reitinguagentuur Fitch linna tugevat finantspositsiooni ja usaldusväärsust, tõstes selle tasemele „AA-“ ehk Eesti riigiga samale tasemele.
