KIIRED SAMMUD KRIISIST ÜLESAAMISEKS I Majanduskomisjon toetas kriisipaketi kiiret menetlemist
Majanduskomisjon tutvus tänasel videoistungil järgmise aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõuga ja sellega seotud eelnõudega majandus- ja taristuministri vastutusvaldkonnas ning oli nõus, et kriisist ülesaamiseks tuleb kiireid samme astuda.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles, et parlament peaks hätta sattunud majandusvaldkondade abistamiseks mõeldud meetmed kiiresti läbi töötama, et riik saaks koroonašokist tekkinud majandussurutist kergendada. Juba tekkinud ja eesseisvaid raskusi leevendavad meetmed katavad tema sõnul laia sfääri alates merendusest kuni omavalitsusteni. „Kaalutakse ka ehitusturu elavdamist ning plaanitakse osade, näiteks järgmiseks aastaks plaanitud teedeehitustööde varasemaks toomist,“ selgitas Sester. „Samas saame me aru, et Eesti oma väikese ja avatud majandusega end üksipäini kriisist välja ei rabele ja tuleb hoolega jälgida, mida teevad teised riigid,“ lisas Sester.
„Kuulasime tänasel istungil ka KredExi juhataja Lehar Küti ülevaadet kriisimeetmetest ja nende rakendamisest. Kütt kinnitas, et kui parlament on šokist üle saamiseks mõeldud meetmed heaks kiitnud, siis KredEx on valmis nende meetmete rakendamiseks,“ rääkis Sester.
2020. aasta riigi lisaeelarve eelnõus on muu hulgas KredExile ette nähtud sihtotstarbeline toetus summas kuni miljard eurot laenukäenduste andmiseks, aga ka raha ettevõtetele käibelaenu andmiseks koroonapuhangust tingitud likviidsusprobleemide ületamiseks ning investeerimislaenu andmiseks, et ära kasutada nii koroonaviiruse levikust tulenevalt tekkinud kui ka teisi uusi ärivõimalusi.
Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal tõi ühe uue meetmena esile riigi poolt tehtavate oluliste ettevõtete aktsiakapitali sissemaksed. „Võimalus läbi aktsiakapitali strateegiliselt olulistesse ja võtmetähtsusega ettevõtetesse ajutiselt panustada on kahtlemata huvitav idee. Kuna summa on suur, esimeses paketis kokku kuni 300 miljonit eurot, siis kindlasti peavad põhimõtted nii aktsiate ostu, valitsemise kui ka kriisijärgsel väljumisel olema avalikud ja arusaadavad,“ märkis Michal.
„KredExi puhul tegi muret, et väike- ja keskmised ettevõtjad ei jääks kõrvale. Positiivsena lubati laiendust ka mikroettevõtjatele pakutavas rahastusvalikus ning teavitamist, kes mis võimalusi kasutada saaks. Maksumaksja võimetel on piirid, seetõttu tuleb ka toetusi ja laene andes jälgida eesmärki säilitada töökohti ning ettevõtlust, et kriisi kahju Eestile võimalikult madal saaks,” sõnas Michal.
2020. aasta riigi lisaeelarve seaduse eelnõuga (171 SE) oma vastutusvaldkonnas seotud muudatusi tutvustas komisjonile majandus- ja taristuminister Taavi Aas.
