VIDEO I Meelis Atonen – kuidas investeerida kulda?
Meelis Atonen on ettevõtja ja tegelenud ka poliitikaga – aastaid tagasi valiti ta kolm korda Riigikogu liikmeks ning ta on olnud majandus-ja kommunikatsiooniminister. 2007. aastal lahkus ta poliitikast ja siirdus tööle Tavid AS-i. Tavid on valuutavahetusettevõte, mis on kasvanud Põhja-Euroopa kõige suuremaks investeerimiskulla ja -hõbeda müüjaks. Ettevõtte tegutseb üheksas riigis.
Programmi Tagasi Kooli loengus rääkis Atonen investeerimiskullast, kuna maailmas toimuvad sündmused, mis mõjutavad ilmselt tulevikus ka rahasüsteemi ja majandust. „Seetõttu on praegu õige aeg ühe väga traditsioonilise ja vana investeerimisviisi vastu huvi tunda. Võib-olla mõne aja pärast võib olla juba hilja,” põhjendas ta.
Miks üldse inimene peaks kulda investeerimist kaaluma? „Esmalt tuleb minna ajalukku ja vaadata, miks inimesed on hakanud kulda omal ajal investeerima. See ei ole olnud juhuslik valik. Ei ole olnud nii, et kulla asemel võiks olla ükskõik mis muu, sest kulla keemilised ja füüsikalised omadused ning see, et kulda on väga piiratud hulgal, loovad sellise tausta, mis kullast on aastasadu teinud raha ekvivalendi ehk asendusaine. Tegelikult alles viimased pool sajandit on kuld pisut raha asendusainena oma positsiooni kaotanud,” ütles Atonen.
Mis on need omadused, mis teevad kullast selle, mis sobib raha asendama?
Kuld on väga vastupidav, ei põle väga kergelt, kulla sulamistemperatuur on üle 1000 kraadi ja see tähendab seda, et kui toimub näiteks tulekahju või mingi õnnetus, siis kullaga ei juhtu sisuliselt midagi. Selleks, et kuld sulama hakkaks, peab tegelikult kasutama kõrgsulatusahju ja väga erilisi meetodeid. Kullale ei tee ka vesi mitte midagi, ta ei oksüdeeru, ta põhimõtteliselt säilitab oma oleku ning on väga vastupidav ka kõigis muudes olekutes.
Kuld on väga väike. Kuldplaat, Šveitsis Valcambi tehases toodetud, kaalub 1 kilo ja maksab umbes 50 000 eurot, mis on päris korraliku auto hind. See kullaplaat või -kang, nagu mõnikord öeldakse, on väiksem kui mobiiltelefon ja kui keegi tahaks investeerida näiteks 1 miljon eurot kulda, siis ta saaks suurusjärgus 20 sellist plaati ja seda on portfellis suhteliselt lihtne vedada, arvestades seda tingimust, et portfelliga oleks hea, kui oleks rattad all. Seega kilo kulda on ka füüsiliselt väga väike ja saate sellega rahulikult liikuda kuhu iganes. Ka liikuvus on olnud kulla puhul sajandeid väga oluline.
Miks tänapäeval üldse kulda investeerimisele mõelda?
Kuld oli raha ekvivalent: pikka aega oli rahasüsteemis meetod selline, et kuld oli raha tagatiseks. Sellest loobuti pärast Teist maailmasõda, kui riikidel oli vaja kulutada. Lõplikult loobuti ka segasüsteemist kulla tagatisel 1970. aastatel, kui Ameerika Ühendriikide poliitikutel tekkis soov väga uljalt kulutama hakata ja teadagi, kui poliitikud kulutavad, siis nad teevad palju head, aga teiselt poolt raha kulub rohkem, kui neil tegelikult on. Kulla tagatisest loobutigi tegelikult seetõttu, et see piiras poliitikute mängumaad, see piiras poliitikutel kulutamise võimalusi. Ükskõik, kas näiteks sõdadeks valmistudes – tuletame meelde, et 60-ndatel olid Ameerika Ühendriikidel väga teravad konfliktid nii Vietnamis kui ka Kuubal või üllamatel asjaoludel.
Täpselt sama halb on rahasüsteemile, mis on kullaga tagatud, see, kui poliitikud kulutavad raha piltlikult öeldes üllatel eesmärkidel, kui nad kulutavad raha sotsiaalsüsteemile või haridusele. Kui sa hakkad kulutama rohkem, kui tegelikult maksudena laekub, ja hakkad laene võtma, siis see kõik mõjutab rahasüsteemi usaldusväärsust. Pärast seda, kui kulla tagatisest lõplikult loobuti, vahepeal kulla osatähtsus vähenes, inimesed eriti ei investeerinud kulda ja ta muutus marginaalseks, aga uuesti on kuld avalikkuse orbiiti tõusnud umbes selle sajandi algusest ja põhjus on väga lihtne: poliitikud, kes mingil hetkel hakkasid oma ilusate ideede elluviimiseks raha rohkem kulutama, kui neil oli, hakkasid väga jõudsalt ka suurendama riikide võlakoormusi.
Siin on võib-olla hea näide välja tuua Euroopa Liit, mille liige on ka Eesti ja mille majandus- või rahasüsteemis me asume, sest Eestis käibib ju aastast 2011 euro. Euroopa Liit leppis loomisel liikmesriikide tasemel kokku, et ühegi riigi võlakoormus ei tohiks olla üle 60% sisemajanduse kogutoodangust. Esialgu seda ka järgiti. Selle sajandi algul hakkasid esimesed riigid üle 60% piiri minema. Tänaseks päevaks on nii, et Euroopa Liidu keskmine võlakoormus on suurusjärgus 85-90% SKT-st ehk palju kõrgem kui see piir, mis omal ajal kokku lepiti.
Kõige „edukamal laenajal“ riigil on võlakoormus 180% juures SKT-st – see on Kreeka, aga seal on ka järgnevad riigid, nagu Itaalia, Belgia, kelle mõlema võlakoormus on üle 120% SKT-st. Näiteks Prantsusmaal on see peaaegu 100%. Need kõik on tunduvalt kõrgemal kui lubatud piir ja see kõik on tulnud sellest, et poliitikud tahavad teha head, nad tahavad rahvale meeldida, nad tahavad oma tagasivalimist kindlustada ja selleks nad kasutavad raha, mida neil ei ole ning sellega nad seavad rahasüsteemi ja ka riigi toimimise jätkusuutlikkuse löögi alla.
Rahasüsteem on poliitikute tegevuse tagajärjel ohus, kuigi nad ise seda ei tunnista. Mõeldakse välja kavalaid trikke, küll hakkavad vahepeal ka keskpangad võlakirju ostma, et sellega näidata teiste riikide võlakoormusi natuke väiksemana ja panustatakse justkui uuest kanalist. Tegelikult toimub rahasüsteemi suhtes umbusaldamise tekitamine ja kuld on tõusnud viimasel ajal just seetõttu investeerijate huviorbiiti, et kuld on vastupidine näide paberrahale, sest kulda ei saa ükski poliitik juurde tekitada.
Nii ilus kui see unistus ka poleks, seda ei ole võimalik teha. Ehkki aastasadade jooksul on erinevad teadlased rääkinud, et kulda hakatakse varsti keemiliste protsesside abil juurde tekitama, siis see ei ole tõelisuseks osutunud ja seetõttu on kulda jätkuvalt piiratud hulk. Kulda on maailmas tegelikult välja kaevatud umbes 185 000 tonni ja et seda füüsiliselt kirjeldada, siis kulda on välja kaevatud umbes kuubi jagu, mille iga külg on 20,5 meetrit. Kui nüüd ühele jalgpallistaadionile kogu maailma kuld piltlikult oleks võimalik kokku saada, siis sinna staadioninurka tekiks umbes 20,5-meetrise läbimõõduga kuup ja kogu maailma kuld olekski sinna võetud. Selline piiratud ressurss olukorras, kus rahaga käiakse väga hooletult ümber. See piiratud ressurss sobib asendusaineks oma väärtust kaotavale rahale väga hästi.
Kui nüüd kulla hinnast natuke rääkida, siis see on viimasel 15-20 aastal väga jõudsalt kasvanud. Viimasel kümnel aastal on kulla hind kasvanud 1000 eurolt 1600 euro peale. Tegelikult kui vaadata veel mõned aastad tahapoole, siis aastatel 2005-2006 oli kulla hind umbes 400 eurot untsi eest. Sellest ajast tänaseni on kulla hind kasvanud umbes neli korda.
Kulda saab investeerida erinevalt
Kõige kaasaegsem, aga minu hinnangul mitte kõiki kulla omadusi ärakasutav on e-kuld ehk ETF, ostes allokeeritud kulda või kulla sertifikaate, mida teatud kullatootjad pakuvad. Neid tooteid tavaliselt vahendavad pangad või ka erinevad kauplemisplatvormid. Mis on selle vormi eelis? E-kuld on kauplemisel suhteliselt väiksemate kuludega, aga teiselt poolt ta ei anna seda tagatist, kui sul ühel hetkel näiteks kriis tekib ja sul on reaalselt kulda vaja. Siis võib juhtuda, et see kuld tihtipeale ei ole sinu omanduses ja sa ei saagi seda kasutada. Ma ütleks, et e-kulda saab valdavalt kasutada selleks, et spekuleerida, lühiajaliselt siseneda, lühiajaliselt kaubelda, võib-olla hinna muutumisest lühiajalist kasu võita.
Teine meetod kulda investeerida on osta kullakaevanduste aktsiaid. Kulla kaevandamine muutub järjest kallimaks ja keerulisemaks, sest teatavasti maapinnale lähemad ja odavamad kättesaamisviisid on ammendatud. Kulla juurde kaevandamiseks peab järjest keerulisemaid asukohti kasutama ja tuleb minna järjest sügavamale. See tõstab tegelikult kulla hinda, aga see tõstab ka teenustasu või seda marginaali, mida kullafirmad ise kaevandamisel teenida võiksid. See on teine variant, kuidas kullaga seotud tegevustesse investeerida ja sealt kasumit taotleda.
Kõige vanamoodsam, aga minu meelest kõiki kulda investeerimise põhimõtteid järgivam viis on füüsilise kulla omandamine. Meie Tavidis sellega tegelemegi, et pakume erinevaid füüsilise kulla instrumente või tooteid. Füüsilise kullaga kaubeldakse tegelikult kahes tootenišis. On olemas kulpdlaadid ja kuldmündid. Meil on siin väljas praegu kilone kuldplaat, aga siin on ka 100-grammine kuldplaat. Mõlemad on Šveitsi tehasest Valcambi. Siin on ka Philharmonikeri kuldmünt. Kaasaegsetest kuldmüntidest on üldiselt investeerimiseks kõige sobilikumad 31,1045-grammised ehk 1-untsised. Füüsilise kullaga kauplemine käib tegelikult väga lihtsalt, seda võib oma protsessilt nimetada ka valuutavahetuseks: inimene, kes osta tahab, teeb meiega kokkuleppe, talle saadetakse kas arve või ta tuleb kohapeale ja seal öeldakse hind, inimene tasub kauba eest ja saab oma kulla kätte ning hoiustab selle ise.
Kuld on riskiinvesteering selle vastu, kui kriis väga suureks läheb ja mingi suurem õnnetus tekib, siis on väga oluline, et inimene seda füüsilist kulda kontrolliks ja selle üle ka siis kontrolli omab, kui tal seda kasutada on tegelikult vaja. Füüsilise kulla soetamine on väga lihtne, protseduur ei võta kauem aega kui piltlikult öeldes valuutavahetus ja täpselt samamoodi käib kulla tagasimüük. Tihtipeale inimesed küsivad, et kuhu ma seda pärast müüa saan. Kõik kulladiilerid ostavad kulda ka tagasi, sest kuld on väga likviidne, tema järgi on pidevalt nõudlus, kõik tahavad kulda osta. Meie ostame ka igasugust vana kulda inimeste käest, ka ehtekulda. Saadame selle ülessulatamisele erinevatesse tehastesse.
Millised on ostu-müügi hinnavahed?
Üksikuid tooteid ostes on see umbes 3-4%, suuremate tehingute puhul vähem. Kui nüüd võrrelda näiteks investeerimisega aktsiatesse või ka fondidesse, siis tegelikult kuld, ka füüsilise kullaga investeerimisel, on täiesti konkurentsivõimeline, sest mingeid lisakulusid ei tule. Kui kulda osta, siis minu meelest füüsilist kulda tasub osta mitte spekuleerimiseks, vaid pikemaajalise vaatega ja siis see teenustasu aastate peale jaotatuna muutub päris marginaalseks.
Füüsilise kulla kohta võib ka seda öelda, et kui see on plaatides, siis on sel alati sertifikaat, mis on tunnistus selle kohta, et see on õige toode ja selgitab, kes on tootja. Müntidel sertifikaati ei ole sel põhjusel, et see on raha. See on nagu näiteks 2-eurone münt, küll hoopis kallima väärtusega, aga mündid ise omavad niinimetatud turvaelementi või -välimust ja seetõttu neile mingit lisapaberit kaasa ei anta.
Kulda investeerimine on väga lihtne, see ei võta kaua aega ja sellega ei pea igapäevaselt tegelema. Kel huvi on, siis võib muidugi hinnamuutumisi pidevalt jälgida, aga minu arvates kuld ükskõik mis viisil on nagu elukindlustus selle vastu, kui süsteemis tekib tõrge. Kui rahasüsteemis või majanduslikus süsteemis tõrge tekib, siis kuld, eriti füüsilises olekus, aitab selle tõrke vastu raskel ajahetkel.
Kui palju maksab filmides näha olev kullakang?
Filmides olete kindlasti näinud neid kullakange, mis on umbes telliskivisuurused. Selle kangi kaal on 12,5 kilo ja selle väärtus tänasel hetkel võiks olla umbes 650 000 eurot. Filmides on muidugi alati petlik olukord, et neid kange visatakse seljakotti umbes 10 ja siis näitleja viskab hellalt selle koti õlale, aga see ei ole reaalne, sest proovige kasvõi 50-kilost kotti hellalt seljale visata. Ma olen tudengina transporttööd teinud ja tean, et see oleks päris võimatu.
Kas olete kulda investeerides ka raha kaotanud?
Mina ise olen kullausku ja seetõttu ma alati hoiatan neid inimesi, kes minult nõu küsivad. Ma ise ei ole müügimees. Ma ei tulnud Tavidisse mitte lihtsalt midagi müüma, vaid kuna ma olen ka ise kullausku, siis ma olen investeerinud kulda täna juba rohkem kui 15 aastat. Kulla hind on sellest ajast kasvanud umbes neli korda ja kuna ma olen regulaarselt ja stabiilselt kulda juurde ostnud, siis tegelikult suures pildis ma olen kindlasti väga palju võitnud selle pealt. Võib-olla mingite üksikute tehingutega on olnud ka lühiajaline kaotus, aga suures pildis kindlasti olen ma võitnud, seega kaotusest rääkida ei saa.
Kuidas kulda investeerimisega alustada?
Siin on nüüd mitu varianti. Kui tahate e-kulda investeerida, siis soovitan kauplemisplatvormidega tutvuda. Eestis minu teada vahendab seda LHV. Füüsilise kullaga kõige väiksem sobilik investeerimiskullatoode on umbes 300 euro juures. Päris väikesed tänapäeva plaadid ja mündid on rohkem kingitusteks mõeldud, aga on ka ajaloolised mündid, 5-6-grammised, need on täiesti sobilikud investeerimiseks. Võite Tavidisse kohale tulla, me anname teile nõu, konsultatsiooni anname tasuta ja siis saab rahulikult kulda ka osta.
Kas kuldehted on investeerimiseks sobilikud?
Siinkohal pean kohe ütlema, et ei ole. Iseenesest need loomulikult säilitavad ka väärtust ja kui te kulda ostate ükskõik mis vormis, siis selle toote hind kasvab koos kulla väärtusega. Milles on kuldehete nõrkus – investeerimiskuld on Euroopa Liidus käibemaksuvaba, mis tähendab seda, et ei pea iga investeeringu puhul 20% riigile maksma. Kui ostate ehtekulda, siis Eestis on see maksustatud käibemaksuga ja selle maksu võtab riik ära. Kui te tagasi müüte, siis seda raha te mitte kunagi tagasi ei saa. Seega investeerimiskuld on maksuvaba, aga kui tahate ehteid kinkida, siis igal juhul annab parema investeeringu kui mõni selline asi, mida üldse kunagi enam kasutada ei saa. Aga investeerimise mõttes on kindlasti investeerimiskuld õige asi, mitte ehtekuld.
Mis põhjustel kulla hind tõuseb?
Tegelikult ei tõuse kulla hind, vaid väheneb paberraha väärtus või raha väärtus üleüldiselt. Probleem on selles, mida ma üritasin lühidalt kirjeldada, aga muidugi peaks pikemalt käsitlema: rahasüsteem. Mina võrdleks süsteemi morsiga. Kui morssi teete, siis poes müüakse siirupit. Siirupipakil on kirjas, et üks osa siirupit ja neli osa vett. Kokku tuleb siis õige morss. Kui poisid näiteks sünnipäeva peavad, siis ema teeb morsi lauale valmis ning vahepeal tehakse mänge ja juuakse natuke morssi ära, ehkki ema keelas. Kuna emale ei taheta näidata, et juba joodi laualt morssi, kuigi ei olnud lubatud, valatakse sinna vett peale. See morss ei ole päris see morss, mis ta alguses oli. Ühel hetkel tuleb ema tuppa ja saab aru, et morsi värv on hoopis teine ja see polegi enam see õige morss. Rahasüsteem on natuke sarnane – tänasel hetkel oleme minu hinnangul väga lähedal sellele olukorrale, kus ema tuleb ühel hetkel tuppa ja ütleb, et see raha ei ole enam see. Näiteks euro pole enam see, mis ta oli selle sajandi alguses, kui euro kasutusele võeti või ka Ameerika Ühendriikide dollar ei ole enam sama, mis ta oli näiteks 30-100 aastat tagasi. Selles mõttes kaitseks selle olukorra vastu, et ühel hetkel inflatsioon raha väärtuse ära sööb, ongi kulda investeerimine väga hea põhjus.
Kui vanalt saab Tavidist kulda osta?
Kõiki selliseid toiminguid saavad inimesed üldjuhul teha 18. eluaastast, aga näiteks minu tütar tunneb huvi kulda investeerimise vastu, käib minuga Tavidis, ostame koos ja siin ei ole takistust, et ka noorem inimene osta ei saa. Iseenesest on vastus, et 18-aastaselt, aga koos vanematega kindlasti ka nooremana.
Kuidas saab sertifikaadita kindlaks teha, et tegemist on kullaga?
Kui ma enne kulla omadusi kirjeldasin, siis kuld on tõesti selliste füüsikaliste ja keemiliste omadustega, teda saab väga kergesti kontrollida, kas tegu on kullaga. Üks nendest omadustest on näiteks erikaal. Kuld on oma kaalu kohta väga väike ja nii väikestel toodetel pole väga palju alternatiivseid metalle ja nende töötlemine on nii kallis, et üldiselt see ei tasu ära. Kulda kontrollida on võimalik ka keemiliste vahenditega. Meie kontrollime, kui meile tuuakse näidis, vähem kui minutiga. See protsess ei ole väga keeruline. Erikaal, kulla püsivus ja teatud keemilised omadused võimaldavad väga kergesti seda kontrollida.
Kuld vs hõbe?
Siin saab väga palju erinevaid näiteid tuua. Ma ütlesin, et mobiiltelefonisuuruses kiloses kangis on kulda umbes 50 000 euro väärtuses. Seda on väga lihtne peita ja säilitada. Selleks ei pea väga keerulisi hoidlaid ehitama, ei pea mingeid väga keerulisi ja suuri investeeringuid tegema, et see oma kvaliteedi säilitaks.
Kui te nüüd hõbedat ostate sama summa eest, siis 50 000 euro eest saab umbes 70 kilo ja seda oleks siin laua peal suur hunnik. See tähendab, et hoidmine on juba esimene keeruline küsimus, aga teine asi on see, et hõbe on üks näide metallidest, mis ei ole üldse nii püsiv või vastupidav kui kuld, sest hõbe oksüdeerub, läheb pahatihti mustaks ja kõik sellised omadused tekitavad olukorra, et hõbedat mina kullaga võrrelda ei julgeks. Iseenesest meie siin oma ettevõttes müüme ka hõbedat investeerimishuvilistele ja öeldakse, et hõbe on nagu vaese mehe kuld, sest on odav, aga samas on nii, et kui inimene natuke suuremates summades investeerima hakkab, siis hõbe muutub probleemseks just säilitamise ja oksüdeerumisest tingitud probleemide tõttu.
Umbes sama probleem on väga paljude teiste metallidega, nagu plaatina. Siin on ka see, et kõigil teistel ei ole käibemaksuvabastust Euroopa Liidu direktiiviga, aga iseenesest ka ainult käibemaksuvabastus ei teeks neid konkurendiks kullale, sest need ei ole nii püsivad ja head. See ongi kulla saladus: kuld on väga püsiv, väga heade omadustega ja väga suure erikaaluga ehk väga väike oma kaalu kohta.
