22.–26 veebruarini toimub tasuta veebiseminaride sari „5 sammu värbamiseduni”, mille moderaator ja idee autor on värbavate juhtide mentor Ketlin Kasak.
23. veebruaril on külas personaalse arengu ja juhtimiscoach Laine Randjärv, kes räägib teemal „Coaching kui värbava juhi abimees ja ettevõtte edu võti”. Toetudes oma pikaaegsele kogemusele väga erineva taustaga meeskondades – alates kultuuriasutusest kuni erinevate poliitiliste ametikohtadeni – tunnistab Laine, et on saanud kogeda nii peadpööritavaid eduelamusi kui valusaid tagasilööke, otsinud võimatuna näivaid lahendusi ja püüdnud hoida tasakaalu keerulistel läbirääkimistel. Oma nahal kogetud elu õppetunnid on andnud talle hindamatu pagasi olemaks usaldusväärne ja toetav koolituspartner väga erinevate elualade inimestele – kõigile, kes soovivad avastada ja arendada isiklikke kasvuvõimalusi.
Coachiv juht saab rohkem teada oma meeskonna kohta
„Coaching aitab meil avastada seda, mida me teame, aga ei tea, et teame,” ütleb Randjärv. „Tihti tunnistab klient ütleb sessiooni lõpus, et arusaamine oma eesmärgini jõudmisest oli nii elementaarne, et ta ju teadis seda! Ning tänab coachi teejuhatuse eest. Tegelikult jõuab coachee aga ise oma tõeni ja avastab selle, mis oli ta sees olemas,“ on Randjärv veendunud ja selgitab lisaks, et enamasti ei tea coach inimese tegelikku tausta, tema harjumusi ja traditsioone ning miks ühed või teised asjad on talle olulised. Ta saab vaid klienti tähelepanelikult kuulates esitada protsessi käigus õigeid küsimusi ning selle kaudu aidata inimesel iseennast avastada.
Coaching aitab meil avastada seda, mida me teame, aga ei tea, et teame.
Täpselt sama meetodit saab kasutada coach’iv ettevõtte liider juhtides oma meeskonda. Ta kinnitab, et juhid ja meeskonnad on suur ressurss. „Kui juht esitab arutelude ja tagasiside käigus õigeid coach’ivas stiilis küsimusi, võib see avada meeskonna potentsiaali ja loovuse ning välja tuleb imelisi asju,” julgustab Randjärv juhte.
Inimestes enestes on palju oskusi ja teadmisi, aga ka mälestusi, mida oleme vanematelt kuulnud või õppinud, aga need on peidus meie alateadvuses. Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest. „Tahan siiski toonitada, et coaching pole voodoo ega võlukunst” ja lisab, et meetod põhineb teaduslikel uuringutel ja praktiseerimisel ning nn võluvits peitub tähelepanelikus kuulamises, nüansside märkamises, selle kuulmises, mis jäeti ütlemata ning täpsustavate küsimuste esitamises või öeldu tagasipeegeldamises. Selle tagajärjel on võimalik kliendil, partneril, meeskonna liikmel kuulda iseenda mõtteid ja teadmisi väljendatuna kõva häälega ning mõnikord võib tekkida arusaamine, et tegelikult taheti öelda hoopis midagi muud. Niisugused tõdemused aitavad ära hoida arusaamatusi ning lähendavad inimesi omavahel.
Coaching aitab leida peidetud ressursid inimeste seest.
Coachimine paneb loovuse tööle
Et aru saada, milline on üldse coach’iv juhtimisstiil soovitab Randjärv juhil endal esmalt tulla coaching’usse või osaleda mõnel selleteemalisel seminaril, et aru saada, millest me täpselt räägime. „Järjest rohkem Eesti ettevõtete juhte on coach’iva juhtimisstiiliga kursis – EBS on teinud head tööd viies uudset juhtimisstiili seemet juhtide sekka. Igaüks, kes on saanud coachingut kogeda mõistab, et see on õige asi,” räägib ta.
„Direktiivse juhtimise puhul ütlevad juhid ehk töötajale tekstigi ette, mida kliendile rääkida ja ta ei julge niimoodi kunagi ise otsuseid vastu võtta,” selgitab ta. Mõned juhid arvavad, et see raiskab nende aega, kui iga asja kohta täpsustavaid küsimusi esitatakse ja iseenda seest vastuseid otsitakse. „On oluline võimaldada oma töötajatel areneda, muidu nad lähevad tööle kuskile, kus on juht, kes laseb neil ka oma peaga mõelda. Ilmselgelt kahjustab see ka ettevõtte mainet, kui kuuldakse, et juht on direktiivne ja autokraatne.”
On oluline võimaldada oma töötajatel areneda, muidu nad lähevad tööle kuskile, kus on juht, kes laseb neil ka oma peaga mõelda.
Randjärv tõdeb, et siiski pole alati juhil või ettevõttel lihtne ennast uuele juhtimiskursile pöörata. „Mõned ettevõtted või asutused on nagu suured laevad – kui hakkad liiga kiirelt kurssi ehk stiili muutma, võib juhtuda nagu Titanicuga,” toob ta võrdluse ja lisab, et kõik muudatused oma juhtimisstiilis tuleb tasa ja targu läbi mõelda, end selleks ette valmistada ja meeskonda sellega harjutada.
Coachiv juhtimisstiil annab loovaid ja otsustamist võimaldavad meetodeid, kus meeskond saab näiteks ise otsustada, kust ja kuidas vajalikku informatsiooni leida, milliseid töövõtteid kasutades parimate tulemusteni jõuda. Coaching’u meetodid on erinevad – mõned küsimused on šokeerivad ja väljakutsuvad, et inimene lahti raputada, aga on olemas ka loovad meetodid, kus inimene saab end avada hoopis joonistades, voolides või kirjutades. Ka meeskondlikes workshopides ja ajurünnakute korraldamisel saab neid meetodeid kasutada. Nii tekib meeskonnas usaldus, õhkkond muutub paremaks. Igaüks julgeb teha ettepanekuid ning neid arutatakse koos.
Coachiv juhtimisstiil annab loovaid ja otsustamist võimaldavad meetodeid, kus meeskond saab näiteks ise otsustada, kust ja kuidas vajalikku informatsiooni leida, milliseid töövõtteid kasutades parimate tulemusteni jõuda.
„Tänapäevased noored spetsialistid ja eksperdid mõtlevad avaralt, nad ei taha enam lihtsalt alluda käskivale juhile. Minuealised (üle 50sed) juhid, kes on kasvanud autoritaarses ühiskonnas, teadmisi omandanud tuupides ja eksameid teinud „õiget“ teksti maha vuristades, vajavad ka ise uueneval suhtlemise ja suhete ajal uut juhtimiskoolitust. Selle kõige juures on aga vanusest olulisem see, kas juht on valmis muutumiseks ja muutusteks,“ ütleb Randjärv.
Seminaridel osalemine on tasuta, kuid eelregistreerumine on vajalik, sest kohtade arv on piiratud. Seminaridele saab registreerida SIIN!
