Teraviljakasvatajad kogunevad täna foorumile
7. detsembril algusega kell 10 toimub Tallinnas hübriidkonverentsina Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja Teraviljafoorum.
Tänavusel foorumil võetakse luubi alla Eesti teraviljasektori väljavaated muutuvate keskkonnanõuete ja uute strateegiliste eesmärkide valguses. Käimas on arutelud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava üle aastateks 2023-2027, millel on oluline mõju meie teraviljasektorile. Arutletakse, kui valmis ollakse süsinikupõllunduseks ja mida see teraviljakasvatajale tähendab. Kuulda saab, milliseid edusamme on tehtud teraviljasortide aretusel. Loomulikult antakse ka ülevaade maailma teraviljaturul toimuvast.
Konverentsi modereerib koja teraviljatoimkonna juht, Lääne-Virumaa teraviljakasvataja Jaak Läänemets. Tema sõnul ei soosinud tänavune liiga kuiv ja kuum ilm teraviljakasvatust. „Nagu suurtel maadel, nii ka väikeses Eestis jagunevad sademed piirkonniti väga erinevalt. Nii läks ka tänavu. Oli piirkondi, eelkõige Põhja-Eestis, mis kannatasid lisaks ebatavalisele kuumusele kasvuperioodil ka kuivuse käes. Põuda ja kuumust talusid suhteliselt paremini taliviljad, mille saagikus kujunes suhteliselt heaks. Seevastu suviviljad olid kohati väga kesise saagiga,“ ütles ta.
„Kuivuse ja kuumuse tõttu algas saagikoristus ebatavaliselt vara. Mäletan, et aastal 1993, mil kasvatasime ainult suvivilju, alustasime koristusega 24. augustil. Tänavu lõpetasime koristuse 10. augustil. Aastate jooksul on kasvanud taliviljade osatähtsus ja jõudnud üle 50% külvikorras. Oma ettevõtte baasil saan öelda, et võrreldes möödunud aastaga oli meil kogusaak kuivuse tõttu 20% väiksem, kuid kõrgemate kokkuostuhindade tõttu oli saakide müügikäive sarnane,“ iseloomustas tänavust taimekasvatusaastat Läänemets.
Konverentsi avasõnad lausub maaeluminister Urmas Kruuse. Maaeluministeeriumi põllumajandus- ja maaelupoliitika asekantsler Marko Gorban räägib lahti uue eelarveperioodi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) strateegiakava 2021-2027 hetkeseisu ja tuleviku. Teravilja netoeksportijana on Eesti teraviljakasvatajate jaoks väga oluline ka see, mis toimub teraviljabörsidel. Maailma teraviljaturul toimuva toob kuulajateni viljamaaklerfirma Copenhagen Merchantsi äriarenduse juht Indrek Aigro. Majandusprognoosi teraviljasektorile annab Swedbank Eesti põllumajandussektori juht Brit Padjus.
Kogu põllumajandussektori jaoks on järjest olulisem kõik kliimateemat puudutav. Taimekasvatussektori vaatevinklist tutvustab teemat „Teraviljasektori väljavaated karmistuvates keskkonnatingimustes – kas süsinikupõllumajandus on viljakasvatajate tulevik“ Euroopa põllumeeste katusorganisatsiooni Copa-Cogeca taimetervise töögrupi aseesimees, Soome Põllumeeste ja Metsaomanike Keskliidu MTK teravilja valdkonna juht Max Schulman. Maaülikooli mullateaduse professor Alar Astover selgitab, millised on süsinikupõllunduse erinevad metoodikad süsiniku jalajälje mõõtmisel. Eagronomi süsinikuprogrammi ja selle, kuidas ettevõte saab oma muldadelt lisa teenida, toob kuulajateni ettevõtte globaalne ärijuht Kristjan Luha.
Millised teadusarendustegevused tagavad põuakindlate sortide aretuse, seda tutvustab foorumil Tartu Ülikooli molekulaarse taimebioloogia professor Hannes Kollist. Kaera väärindamisest Soome näitel räägib Soome loodusressursside jätkusuutliku majandamise ja biomajanduse arendamise keskuse LUKE analüütik Csaba Jansik. Sellest, kuidas oma saake kaitsta, teeb ettekande Põhara Agro juhatuse liige Jaanus Põldmaa.
Foorumipäeva lõpetab vestlusvoor, kus ühiselt arutatakse, milliseks kujuneb meie põllumajandus- ja toidutootmine rohepöörde tuules. Arutelus osalevad Avispeamehe juhatuse liige, koja teraviljatoimkonna juht Jaak Läänemets, Põllumajandusuuringute Keskuse põllumajandusseire ja uuringute osakonna juhataja Livi Rooma, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja juhatuse esimees Roomet Sõrmus ja Rabaveere Farmi juhatuse liige Olav Kreen. Vestlusvooru juhib riigikogu maaelukomisjoni liige Aivar Viidik.
Põllumajandusmaad oli tänavu Eestis kasutusel 986 254 hektarit, sellest teravilja kasvatati 367 237 hektaril. Tänavune teraviljasaak oli 1,3 miljonit tonni ehk 22% vähem kui 2020. aastal.
Tänavu üheksa kuuga eksporditi põllumajandussaadusi ja toidukaupu kokku 111 sihtriiki. 54% ekspordikäibest moodustas kaupade müük nelja lähiriiki: Lätti, Soome, Leetu ja Rootsi. Eksport kasvas Lätti (+6%), Soome (+5%), Rootsi (+2%) ja langes Leetu (-7%). Teravili moodustas kogu põllumajandussaaduste ja toidukaupade ekspordist 12% ehk 93 miljonit eurot. Lisaks sellele eksporditi ka õliseemneid ja õlivilju, seemneid kokku 33 miljoni euro eest ehk 4% ekspordist. Kolmandatest riikidest olid suurimad teravilja ekspordipartnerid Saudi Araabia, kuhu viidi otra, Suurbritannia, kuhu viidi enim nisu, rapsi- ja rüpsiseemneid ja pärmi, ning Norra, kuhu eksporditi enim kuivatatud kaunvilju, kääritatud jooke ja nisu.
