Eesti start-upi Waybilleri e-saatelehtede rakendust kasutab juba üle 6000 veoki
Eesti iduettevõte Waybiller plaanib muuta maailma logistika paberivabaks ning aitab ettevõtete veoste saatekirju elektrooniliseks muuta, mida on seni valdavalt paberil väljastatud. Waybilleri rakenduse kaudu on paberil saatelehed elektroonilistega asendanud pea kõik suuremad teedeehituse ettevõtted, viljavedajad ja hakkpuidu vedajad. Waybilleri digitaalseid saatelehti kasutab Eestis juba üle 6000 veoki ning kasutajate arv kasvab iga päevaga.
Tegemist on olulise rakendusega, kuna 2025. aasta augustiks peavad kõik Euroopa riikide ametiasutused nagunii võtma kasutusele elektroonilised kaubaveodokumendid. Kui Eestis on mitmed ettevõtted Waybilleri e-dokumentatsiooniga liitunud, siis mujal Euroopas käib kõik valdavalt vanaviisi paberil. „Oleme loonud e-veoselehtede tarkvara, mida saab juba täna kasutada kogu Euroopas,“ rääkis Waybilleri kaasasutaja Ivar Merilo.
Waybillerile lükkas tuule tiibadesse Eesti tarkvaraarendusettevõte Thorgate. „Suhtleme igapäevaselt enda klientidega ning arendame tarkvara koos järjest paremaks. Täna saavad Waybilleriga liitunud ettevõtted soovi korral enda raamatupidamistarkvara Waybilleriga liidestada ning paari klõpsuga e-saatelehtede põhjal arveid vormistada,“ rääkis Merilo.
„Üheks Waybilleri kliendiks on ka Eesti üks suurimaid maavarade kaevandajaid ning täitematerjalide tootjaid – Eesti Killustik. Nende jaoks tähendas Waybilleri kasutuselevõtt seda, et laaduritesse paigaldati tahvelarvutid ning Waybilleri rakendusega liidestati laaduri kaalud ja raamatupidamistarkvara Directo. Eesti Killustik läks täielikult e-saatelehtede kasutamisele üle eelmise aasta keskel. Seoses sellega kadus ettevõttest palju tülikat paberimajandust ning materjalide väljastamine läks täpsemaks, kiiremaks ja mugavamaks kõigi jaoks,“ selgitas Merilo.
Waybiller on tänaseks liidestatud ka peaaegu kõikide Eesti suuremate sadamatega, mis teeb veod sadamatesse ja sealt välja olulisemalt mugavamaks. Lisaks on Waybiller liidestatud ka mitmete Eesti ametiasutuste tarkvaradega – näiteks Liiklusregistriga, mis annab osapooltele täpse info, kui palju tohib erinevatele veokitele kaupa peale laadida. Sarnased liidestused kaotavad võimaluse üle seaduses lubatud massiga veostega maanteedele liiklema sattuda ning teevad kõigi jaoks liiklemise turvalisemaks.
