Ettevõtte asutamine ühe sendiga? Kolm olukorda, mil see ei ole hea mõte!
1. veebruarist jõustub äriseadustiku muudatus, mis võimaldab asutada ettevõtteid vaid ühe eurosendi suuruse osakapitaliga varasema 2500 euro asemel. Advokaadibüroo Hedman vandeadvokaat Taavi Kõiv toob välja kolm olukorda, kus 0,01 euro suuruse osakapitaliga äriühingu asutamine ei ole mõistlik.
Äriseadustiku ja äriregistri seaduse muudatuste jõustumisega kaob ära osaühingu osakapitali miinimumnõue, mis on seni olnud 2 500 eurot. “Praktika näitab, et tihti otsustavad ettevõtjad äriühingu asutamisel osakapitali miinimumi kasuks ning paljud asutajad venitavad osakapitali sissemakse tegemisega viimase võimaliku hetkeni,” kirjeldas Hedmani vandeadvokaat Taavi Kõiv.
Alates 1. veebruarist saavad ettevõtjad osakapitali määramisel suurema vabaduse, mis tähendab, et kehtiva miinimumi valimise asemel tuleb senisest hoolikamalt läbi mõelda, kui suurt osakapitali äriühingul tegelikult tarvis on.
Hedmani vandeadvokaat tõi välja, et otsus ühe eurosendi suuruse osakapitali kasuks ei pruugi pikas perspektiivis olla mõistlik kahes olukorras.
1. Teiste osanike kaasamine
Kümneaastase iduettevõtete nõustamise kogemusega advokaadibüroo vandeadvokaat tõi välja, et kui raha kokkuhoiu eesmärgil valitakse minimaalne osakapitali suurus võib tekkida probleem osaluste suuruste muutmisel ja uute osanike kaasamisel.
“Kuna osakapitali miinimumina kehtestatav 0,01 eurot on ka väikseim võimalik osa nimiväärtus, tähendab see ühtlasi, et 0,01 euro osakapitaliga osaühingul saab olla maksimaalselt üks osanik,” selgitas Kõiv.
Tagajärjena ei ole sellisel ühingul ilma asutava osaniku osakapitali suurendamata võimalik kaasata teisi osanikke. “Täiendavalt, kui isegi suudetakse üks osakapitali suurendamise ring algselt läbi viia on juba järgmisel osakapitali suurendamisel taas vaja osakapitali suurendada. Investorite kaasamise korral tähendab see keerukamaid osanike tabeleid ning rohkem asjaajamist,” täpsustas Kõiv.
Liigse asjaajamise vältimiseks soovitas Kõiv asutada äriühinguid, mis plaanivad tulevikus kaasata investeeringuid või uusi osanikke vähemalt 100 euro suuruse osakapitaliga.
2. Osade võõrandamine
Äriseadustiku muudatustega ei muutunud märkimisväärselt osaluse võõrandamise regulatsioon. Nagu varasemalt on osaluse võõrandamiseks vaikimisi tarvis teostada tehing notari juures. Erandiks on olukord, kus ühingu osakapital on vähemalt 10 000 eurot ja ühingu põhikirjas on sätestatud osade võõrandamise notariaalsest vormist loobumine. Sellisel juhul võib osa võõrandada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
“Kui omanik näeb ette tihedat osade võõrandamist või soovib selles osas paindlikkust, siis tasub kaaluda ühingu asutamist 10 000 euro suuruse osakapitaliga. Alternatiivina kergendab osaluse võõrandamist ka osa registreerimine Eesti väärtpaberite registris, kuid sellisel juhul on osa omandajatel vaja enne omandamist avada väärtpaberikonto,” selgitas Kõiv.
3. Isikliku vastutuse vältimine
Äriseadustiku muudatus võimaldab küll ühingu asutada väga väikese osakapitali suurusega, kuid see ei tähenda, et võlausaldajate õigused väheneks. Kehtiva õiguse kohaselt vastutab asutaja perioodil, mil osakapital pole sisse makstud võlausaldajate ees oma varaga.
“Ka uues äriseadustiku redaktsioonis on asutajal vastutus ilma piisava kapitalita asutatud ühingu eest. Asutajad vastutavad isiklikult sellise summa eest, mille võrra on ühingu osakapital väiksem kui 2500 eurot. Seega kui eesmärgiks on vältida isiklikku vastutust tuleb ettevõtte asutamisel maksta rahaliselt või mitterahaliselt sisse vähemalt 2500 euro suurune osakapital,” tõi Kõiv välja.
Lõppkokkuvõttes tuleb ettevõtjal valida äriühingu asutamisel osakapitali suurus eelkõige reaalseid eesmärke silmas pidades. Osaühingu asutajad peavad oma vajadusi senisest hoolikamalt ja teadlikumalt kaaluma, et läbimõtlemata otsus ei takistaks investorite kaasamist ega soovimatut vastutust.