Digiehitus 2020: järgmiseks arenguhüppeks on vajalik senisest suurem koostöö ja avatus
Eesti suurimal BIMi* ja digitaalehituse konverentsil BIMsummit 2020 keskenduti tänavu innovatsiooni võimalustele projekteerimises, ehitamises ja haldamises. Ettekannete põhiteemana jäi läbivalt kõlama vajadus ja kasutamata võimalused suuremaks koostööks ja avatuseks.
Poolteist aastat tagasi tõdeti eelmisel BIMsummitil, et ehitussektoris on suur arengupotentsiaal, aga ei leitud ühtset vastust, kust peaks tulema ressurss arenguhüppeks ja efektiivsuse tõusuks. Lahendusena leiti, et sektori digivõimekuse suurendamisel saab survestajaks suurima tellijana olla eelkõige riik. Tänaseks on kogemusi edukate projektidega küll lisandunud, kuid mured on sarnased: ehitusprotsessi on kaasatud nii paljud osapooled, et täielikult innovatsiooni võimaluste ärakasutamiseks ja digiprotsessidele üleminekuks on keeruline leida toimivat ja ühtset mudelit. Osapoolte kaasatus ja motivatsioon on sedavõrd erinev, et raske on leida universaalset viisi ladusaks ja teineteist arvestavaks koostööks. Täna leiab edukaid digiehituse näiteid eelkõige suurprojektide seast.
Toimivast mudelist Põhja-Eesti Regionaalhaigla näitel rääkis Innopolis Insenerid OÜ projekteerimise projektijuht Aleksandr Zirk. „Eestis ma ei näe, et sellist suurt projekti nagu haigla oleks üldse võimalik mudeldada teistmoodi, kui et tellija on ka ise väga teadlik ja aktiivne. Tellija peab olema täielikult juures, mitte teatama: andke mulle haigla,“ sõnas Aleksandr Zirk. „PERH koostas ise väga põhjaliku lähteülesande: nad teadsid, et jäävad haiglat haldama ja kõik oli juba ette läbi mõeldud. Mustamäe meditsiinilinnaku 14 500 m2 suuruse Y-korpuse projekteerimine võttis aega kaks aastat – tavaliselt on üks aasta sellise suurusega hoone puhul piisav. Aga nii oligi planeeritud, et on pikem protsess, kuna oli vaja kaasata palju inimesi ja teha põhjalik projekt.“
Aleksandr Zirki sõnul oli üks parimaid otsuseid, mis selle projekti käigus järele prooviti ja õnnestus, tellija toomine projekteerija keskkonda ja infovoogu. „Andsime tellijale ligipääsu oma töökeskkonda, oma süsteemidesse – kõik dokumendid alates emailide arhiivist kuni ehituslubadeni – kõik see maht, millega projekteerijad töötasid, oli ka tellijale ligipääsetav. Projekteerimisprotsess nägi nii välja, et kui midagi sai valmis, siis andsime jooksvalt välja dokumente läbivaatuseks, mis tähendab, et projekti üleandmisel ei tekkinud suuri seisakuid ja vastuste ootamist. See hoidis aega kokku ning ma jõudsin ka järeldusele, et kui inimesed on orienteeritud projekti kvaliteetsele teostusele, siis mentaliteet peabki olema avatusele,“ lisas Aleksandr Zirk.
D-terminali teostusmudeli projekti üle arutlenud Deniss Berman Nordecon AS-ist, Peter Haab Sweco Projekt AS-st ning Mark Laas 1Kelvin OÜst tõdesid, et teostusmudel sunnib suuremale koostööle ja loob eeldused paindlikult vigade ennetamiseks nende hilisema parandamise asemel. Olulise õppimiskohana rõhutati võimekust ehitusprojektis vajalikke muudatusi reaalajas juhtida, tagamaks kvaliteetsem ja kestvam lõpptulemus.
Nordecon ASi eriosade osakonna juhataja Deniss Bermani sõnul oli tänu BIMile kogu protsessijuhtimine efektiivsem ja sisuliselt puudus mikromanageerimine, sest tugev projekt on hea töö aluseks. „Tänu BIMile saame aega paremini planeerida ja tegelikult kogu protsessi efektiivsemaks: kuna mõtlesime juba projekteerimise faasis kõik läbi ehitatavuse seisukohalt, siis ümberehitustöid D-terminali ehitamisel sisuliselt polnud. Teostusmudeli mõte on koostööd ja avatust suurendada: näiteks arvestasime ka alltöövõtjate valikul nende mudelprojekteerimise kasutamise võimekust. Eesmärk oli leida head koostööpartnerid, kel on võimekus omalt poolt projekti juhtida,“ rääkis Deniss Berman.
Peter Haabi sõnul andis D-terminali projekt võimaluse mudelprojekteerimine oma majas läbi töötada, harida oma inimesi. „Kui üldiselt ei suuda projekteerijad laua taga end ehitaja kingadesse asetada, siis teostusmudeli nõue pani projekteerijad mõtlema nagu ehitajad,“ lisas Peter Haab.
Eesti seniste digitaalehituse kogemuste pinnalt on ilmne, et läbi innovatsiooni on efektiivsuse tõstmiseks valmis oma protsessides korrektuure tegema ja ka teineteisele uusi nõudmisi esitama eelkõige ehitusturu suuremad tegijad. BIMsummitil tõdeti, et tulevikku vaatavalt on oluline, et suurenevatele nõudmistele ja reeglitele suudaksid vastata ka töövõtjad.
„Killustunud ehitussektor koosneb valdavalt väikestest ettevõtetest, kus senini puudub tungiv vajadus süsteemseks töö korraldamiseks. Uued süsteemid ja ka muutuvat juhtimiskultuuri on raske juurutada, samas on ehituses oluline teha pingutusi madalast produktiivsusest välja tulemiseks, et kõrvaldada puudused töö planeerimisel ja juhtimisel,“ sõnas Nordeconi arendusjuht ja üks BIMsummiti korraldajatest Miina Karafin. „Järgmiseks hüppeks edasi on vajalik kogu ahela kaasamine ja tuua juba olemasolev (näiteks BIM) jõulisemalt ka ehitusplatsile. Muidugi nõuab see aga ka olulist täiendõpet.“
