Avaleht Majandus Eesti esimese kvartali eelarvepuudujääk jäi eelmisest aastast väiksemaks
Eesti esimese kvartali eelarvepuudujääk jäi eelmisest aastast väiksemaks

Eesti esimese kvartali eelarvepuudujääk jäi eelmisest aastast väiksemaks

Märtsi lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 1,3 protsendini SKP-st ehk 384 miljoni euroni.

Võrreldes 2020. aasta märtsi lõpu seisuga on eelarve defitsiit SKPst 0,2% ehk 26 miljonit eurot väiksem, mis tuleneb peamiselt suurenenud maksulaekumisest. Riigieelarve positsiooni parandas ka riigipoolsete maksete peatamine teise pensionisambasse. Suurenenud on ka kaupade ja teenuste müügitulud ning tulud varade müügist. Riigieelarve positsiooni mõjutavate kulude kasv ulatus märtsi lõpuks 8,9%ni ehk 159 miljoni euroni.

Töötukassa eelarve puudujääk on 2020. aasta kolme esimese kuuga võrreldes suurenenud 33,1 miljoni euro võrra tulenevalt ligi 20 000 inimese võrra suurenenud töötute arvust, mis kasvatas töötuskindlustushüvitiste kulusid. Enamik puudujäägist tuleb töötasu toetusest Harju- ja Ida-Virumaa ettevõtetele.

Haigekassa eelarve ülejääk on möödunud aastaga võrreldes kasvanud 22,2 miljoni euro võrra riigieelarvest antud tegevustoetuse tõttu kompenseerimaks kriisieelsest tasemest väiksemat sotsiaalmaksu laekumist.

Kohalike omavalitsuste eelarve ülejääk on eelnevast aastast 15,7 miljonit eurot väiksem. Kulude kasv ületas tulude kasvu eelkõige investeeringute ning tööjõukulude osas.

2021. aasta märtsi kulude mahtu suurendab kodumaiselt finantseeritavate kulude kasv

Riigieelarveliste asutuste kogukulud kasvasid 2021. aasta märtsis eelneva aastaga võrreldes 914,9 miljonilt eurolt 930,7 miljoni euroni ehk 15,8 miljonit eurot. Peamisteks kogukulude kasvu põhjusteks on antud kodumaiste toetuste suurenemine aastas 26,4 miljoni euro võrra ehk 6,1%, millele lisandub nii tööjõukulude kui ka investeeringute kasv ligikaudu 9 miljonit eurot aastas. Kogukulude kasvu vähendas saadud välistoetuste aastane vähenemine 25,2 miljonit eurot.

2021. aasta märtsis suurenesid riigieelarve positsiooni mõjutavad kulud, milleks on kulud ilma välisvahendite ja edasiantud maksukuludeta, 582,4 miljonilt eurolt 634,5 miljoni euroni ehk 52 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes, mis teeb aastaseks kulude kasvuks 8,9 protsenti. Antud kodumaistest toetustest suurenesid märtsis tegevustoetused 21 miljonit eurot, sotsiaaltoetused 8,4 miljonit eurot ja kodumaine sihtfinantseerimine 2,7 miljonit eurot.

Sotsiaaltoetuste kasv on tingitud peamiselt vanaduspensionikulude suurenemisest 12,9 miljoni euro võrra. Tegevustoetuste kasvu põhjustab tervishoiukulude katteks ning tervishoiuteenuste kättesaadavuse tagamiseks haigekassale makstav toetus, mittetöötava pensionäri ravikindlustuse kasv, kutsekoolide tegevustoetus ja Eesti korralise kuumakse suurenemine Euroopa Liidu üldeelarvesse.

Riigieelarveliste asutuste investeeringud suurenesid 2020. aasta märtsiga võrreldes 8,9 miljonit eurot ehk 41,4%. Käesoleva aasta suuremahuliste taristu, õppehoonete ja kaitseinvesteeringute tõttu on esimese kolme kuu jooksul investeeringud suurenenud 26,4 miljonit eurot ehk 58,2% eelneva aasta sama ajaga võrreldes.

Majandamiskulud suurenesid 2021. aasta märtsis kokku 4,5 miljonit eurot ehk 6,7% eelneva aasta sama ajaga võrreldes. Koroonaviiruse leviku piiramine ja kriisi mõjude leevendamine suurendas kulutusi tervishoiu- ja raviteenustele, mis kasvasid vastavalt 6,7 miljonit eurot ning 3,1 miljonit eurot eelneva aasta märtsiga võrreldes.

Tööjõukulud suurenesid eelmise aasta märtsiga võrreldes 8,8 miljonit eurot ehk 11,6%, millest üle poole moodustas pensionieraldiste suurenemine 5,1 miljoni euro võrra. Lisaks on tööjõukulude kasv põhjustatud koroonakriisi haldamisega seotud täiendava tööjõu vajadusest – ületunnitööst, täiendavate ülesannete eest maksutud lisatasudest ja võlaõiguslike lepingute alusel tehtud töö tasustamisest.

Eelneva aasta märtsiga võrreldes on kasvanud riigieelarveliste asutuste töötajate arv haridus- ja noorteameti ning rahapesu andmebüroo loomise tõttu, mis on samuti üheks tööjõukulude kasvu põhjuseks riigieelarvelistes asutustes.

Margus Täht, rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik