Eesti inimene paneb sääste võrdselt soki sisse ja aktsiatesse
Citadele pank uuris Eesti inimeste käest, kus on nende säästud. Ligi 40 protsenti ei oma üldse mingeid sääste ning ligi kolmandik hoiab raha lihtsalt pangaarvel. Praktiliselt võrdselt populaarsed on aga ka variandid panna säästud kinnisvarasse, aktsiatesse või sularahana soki sisse.
Kui jätta välja pensionisambad, siis järgmiseks kõige populaarsemaks säästmise viisiks paistab Eesti inimeste seas olevat igapäevaste kulude tegemiseks raha kogumine oma pangaarvele. Nii märkis kokku 29 protsenti eestlastest. Praktiliselt sama paljud ehk 31 protsenti märkis, et neil puuduvad üldse mingid säästud ning lisaks vastas üheksa protsenti, et nad ei ole säästude peale isegi mõelnud.
Peale vaba raha pangaarvel hoidmise on järgmine populaarseim säästmise vorm aktsiaturgudele investeerimine. Seda teeb 16 protsenti vastanutest. Praktiliselt sama paljud on säästmiseks valinud sularaha kogumise (15 protsenti) ning kinnisvarasse investeerimise (14 protsenti). Vähem populaarne on taha pangas tähtajalisel hoiusel hoidmine, mida teeb üheksa protsenti. Neli protsenti soetab väärisesemeid ning sama paljud ehk neli protsenti investeerib võlakirjadesse.
„Vastajatest osad tegelevad muidugi ka korraga mitmesse varaklassi investeerimisega, kuid selgelt on näha, et suur osa ei taha või ei oska oma vaba raha kuhugi ära paigutada. See tähendab, et inflatsioon sööb ära ka selle väikese varu, mis neil üldse on,” nentis Citadele panga jaepanganduse juht Marina Hakiainen. „Liidame kokku pangaarvel hoidvate inimeste 29 protsenti, sularaha kogujate 15 protsenti ning ilmselt ka mingi osa neist, kes märkis, et neil pole üldse sääste. See teeb kokku ligi 50 protsenti inimesi, kes ei tee oma rahaga mitte midagi.”
„Jah, loomulikult peaks pangaarvel olema väike puhver alati varuks, kuid sama hästi võiks kõige väiksema asjana raha ära paigutada näiteks panga tähtajalisele hoiusele. Praegu on pangad usinalt tähtajaliste hoiuste intresse tõstmas, et need inflatsiooniga suudaks sammu pidada. Ja tähtajaline hoius ei tähenda ju seda, et sinna pandud raha on määratud tähtajaks kadunud. Kui häda käes, siis saab alati selle raha ka varem hoiuselt välja võtta, lihtsalt intress jääb saamata. Lõppkokkuvõttes on see ikka parem, kui raha lihtsalt kontol või sokis hoidmine. Ja tähtajalisele hoiusele raha panemiseks pole vaja suuri summasid. Alusta kasvõi 500 eurost,” selgitas Hakiainen.
- Citadele panga tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi mais. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18-74.
