Ekspordikonverents “Made in Estonia” keskendus muutustega kohanemisele
Täna toimub ekspordikonverents “Made in Estonia”, mille fookuses on rohepööre, digitaliseerimine, uued võimalused ja muutustega kohanemine.
Konverentsi avasid majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi kantsler Ando Leppiman, EAS-i juhatuse esimees Peeter Raudsepp ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. Globaalsetest trendidest majanduses ja Eesti tööstuse suurimatest väljakutsetest rääkisid Liisi Himma ja Raul Kirsimäe.
Paneelarutelus “Komplekssed valikud eksportööri töölaual“ osalesid ettevõtjad Peeter Peedomaa (Peetri Puit), Priit Tamm (Standard), Margus Vaino (Eurora) ja Anna-Greta Tsahkna (Timbeter). Paneeli modereeris Piret Potisepp ja kokkuvõtte tegi Mihkel Tammo.
Timberi asutaja ja juhi Anna-Greta Tsahkna sõnul võidavad digi- ja rohepöördest julged ettevõtted, kes katsetavad ja teevad koostööd iduettevõtetega. “Eesti on äge ja paindlik riik, aga me peame veel julgemalt katsetama uusi lahendusi nii tööstuses kui ka avalikus sektoris ja kohalikes omavalitsustes. Uued tehnoloogiad juba eksisteerivad ja küsimus on, kuidas neid rakendatakse,” rõhutas Tsahkna.
“Kes vastutab digitaliseerimise eest, kas CEO, CTO või Covid-19? Meie jaoks oli koroona kiirendi. Ka näiteks müügikoosolekud video vahendusel said võimalikuks ja selles mõttes see kindlasti hoogustas meiesuguste ettevõtete tegevust,” rääkis Tsahkna koroonamõjudest.
Peetri Puidu asutaja ja juht Peeter Peedomaa ütles, et riigi toetus on innovatsiooni ja tehnoloogilise arengu tagamiseks vajalik. “Hea, et näiteks läbi EAS-i ja KIK-i on toetusmeetmed olemas, sest ilma tehnoloogiaga sammu pidamata me konkurentsis ei püsi,” ütles Peedomaa.
Kaaspanelisti küsimusele, millal kerkib Eestisse esimene puidust pilvelõhkuja, vastas Peedomaa, et Põlvasse on juba kerkimas ristkihtliimpuidust kortermaja. “Puidust pilvelõhkuja tegemine on tellija ehk arendaja kätes, meie oleme valmis,” kinnitas Peedomaa ja rõhutas ka riigi kui tellija olulisust. “Riik peab vaatama, kas liigume rohepöörde suunas või ei liigu,” sõnas Peedomaa.
Euroras tootearenduse ja globaalse müügiga tegeleva Margus Vaino sõnul sai kogu logistikasektor koroona tõttu tugevasti pihta. “Isegi praegu ei ole kaubakoridorid selliselt taastunud ja hetkel ei näe me ka tavapärast Cyber Monday, Black Friday ega jõulukaupade liikumist. Seega võime öelda, et logistikaahelate taastumine võtab veel aega,” ütles Vaino.
Standardi juhi Priit Tamme sõnul räägitakse rohepöördest rohkem, kui me ise teame, et mis selle sisu on. “Me viisime juba 2015. aastal oma ühe tootmise taastuvenergiale üle. Kasutame seal iga saepurutüki ja jäägi oma tootmise kütmisel ära,” rääkis Tamm Standardi näitel.
“Põhjamaade klient on kindlasti kõige eesrindlikum. Soome, Rootsi ja Norra teatud suurettevõtted on juba oma rohenõuded ja reglemendid paika pannud ja tellimine käib selle järgi. Plusspool on siin see, et keegi ei räägi kohe alguses kohe hinnast, aga nende nõudmistega kaasas käimiseks on meil vaja lisainimesi ja insenere, kes suudaks näiteks kogu tarneahela säästlikkuse kokku arvutada,” sõnas Tamm, kelle sõnul on see äriliste valikute küsimus.
Paneeli võttis kokku EAS-i ettevõtluse ja innovatsiooni keskuse direktor Mihkel Tammo. Tema sõnul on kolmikpöördega tegelevad eksportöörid eesolevate muutuste süda. “Nendest oleneb, kas me ühiskonnana võidame sellest või kaotame,” rääkis Tammo.
“Kuulates siin paneliste, siis mulle tundub, et kõige olulisemad märksõnad on muutustega toimetulek. Kui ütleme, et näiteks 2030. aastaks on uus maailmakord, siis hetkel oleme selles üleminekus äkki umbes kümne protsendi peal. Kõik meie eksportöörid tegelevad kohanemisega ja nagu näha, siis kõik teevad seda omal erineval moel,” sõnas Tammo.
Ta lisas, et digi- ja innovatsioonipööre lähevad tegelikult samuti rohepöörde teenistusse ning EAS-i roll on olla ettevõtetele toeks nende pööretega kohanemisel.
