EL-i uue põllumajanduspoliitika reformipaketi osas jõuti kokkuleppele
Esmaspäeval Luksemburgis toimunud Euroopa Liidu põllumajandus- ja kalandusministrite nõukogu istungil kiitsid ministrid heaks Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga pikalt kolmepoolsete läbirääkimiste laual olnud kompromissi ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) reformipaketi osas. ÜPP uus reformipakett püüab varasemast enam leida tasakaalu põllumajanduse majanduslike, keskkonnaalaste ja sotsiaalsete aspektide vahel.
„Luksemburgis sündinud kokkulepe on üks suuremaid viimastel aastakümnetel läbi viidud ÜPP reforme. Uue ÜPP ambitsioonikus on korralikuks väljakutseks põllumehele, kuna reformipaketti on tugevalt põimitud keskkonna- ja kliimaeesmärgid ning ühiskonna üldisemad ootused toidutootmise jätkusuutlikkusele,“ märkis kohtumisel osalenud maaeluminister Urmas Kruuse.
„Eesti poolt vaadates võime mitmete kompromissina sündinud kokkuleppe tulemustega rahul olla, aga on ka neid kohti, mille valguses tuleb senised siseriiklikud ÜPP rakendamiseks tehtud ettevalmistused ja valikud üle vaadata,“ ütles minister.
„Ministrid otsustasid Euroopa Parlamendi ja Komisjoniga kolmepoolsetel läbirääkimistel saavutatud kompromissi heaks kiita, sest kokkulepet on oodatud pikalt ning see on väga vajalik põllumajandusettevõtetele tuleviku tegevuste planeerimisel,“ lisas maaeluminister.
Uus ÜPP näeb ette otsetoetuste iga-aastasest eelarvest kohustusliku 10% eraldamise ümberjaotava toetuse jaoks eesmärgiga suunata otsetoetusi rohkem väikese ja keskmise suurusega põllumajandusettevõtetele.
„Kuigi otsetoetuste õiglasema jaotuse eesmärk on igati mõistetav, ei pruugi 10% otsetoetuste eelarve ümberjaotamine anda oodatud tulemust meie suure rendimaa osakaalu tõttu,“ avaldas Kruuse muret oma sõnavõtus. Ta avaldas lootust, et eesmärgi saavutamisel arvestatakse liikmesriikide eripäradega.
Uus ÜPP strateegiakava toetab üleminekut kestlikumale põllumajandusele ning püstitab kõrged kliima-, keskkonna- ja loomade heaolu saavutamise eesmärgid. Liikmesriikidel tuleb ökokavadele eraldada vähemalt 25% oma otsetoetuste eelarvest. Samuti tuleb vähemalt 35% maaelu arengu vahenditest eraldada põllumajanduse keskkonna- ja kliimaeesmärkide jaoks. Nüüd kus ÜPP reformipaketi üldised põhimõtted said heakskiidu, jätkub järgmise EL-i eesistujamaa Sloveenia ajal arutelu reformi tehniliste detailide üle. Samal ajal tuleb liikmesriikidel ette valmistada ja Euroopa Komisjonile esitada oma ÜPP strateegiakavad. Seejärel peab komisjon kavad omalt poolt heaks kiitma, et liikmesriikidel oleks võimalik neid 2023. aastast rakendama hakata.
