Avaleht Äri Forbes ja Financial Times: Eesti eduloo võti peitub digitaalses infrastruktuuris
Forbes ja Financial Times: Eesti eduloo võti peitub digitaalses infrastruktuuris

Forbes ja Financial Times: Eesti eduloo võti peitub digitaalses infrastruktuuris

E-Eesti eduloo ja IKT-sektori võimekuse tutvustamisega tegelev Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) E-Eesti Esitluskeskus jõudis kriisiaastal enam kui 100 000 inimeseni ja aitas ärikontaktide leidmisel ligi 40 IKT-sektori ettevõtet.

Möödunud aasta märtsis tuli seoses eriolukorraga esitluskeskusel oma teenused üleöö veebi kolida. Keskuse juht Anna Piperal märkis, et kui varem tulid kõrgetasemelised välisdelegatsioonid e-Eesti edulugu kuulama osana laiema haardega visiidist, siis veebikanalites pöördutakse keskuse poole konkreetsete vajaduste ja probleemidega.

„Näiteks, kui Saksa kohalike omavalitsuste esindajad tunnevad huvi Eesti e-tervise lahenduste vastu, siis teeme neile ülevaate Eestis kasutusel digilahendustest ja -teenustest ning kaasame kohtumisele kohe ka Eesti ettevõtted, kellel on Saksa turu vastu huvi ja kes saaks neid teenuseid pakkuda,“ selgitas Piperal.

Eelmisel aastal aitas esitluskeskus vahendada ärikontakte 38 Eesti IKT-sektori ettevõttele kokku 141 kohtumisel. Ligi 10 protsenti kohtumistest viivad positiivsete jätkukontaktideni. Tänu esitluskeskuse kaasamisele jõudsid konkreetsete koostöö kokkulepeteni näiteks Net Group, Helmes ja Proud Engineering.

Cybernetica UXP äriarenduse juhi Kevin Tammearu sõnul on esitluskeskuse pakutav formaat ettevõtetele oluline välispartneritega edaspidiste läbirääkimiste loomiseks. „Esitluskeskuse loodud kontaktid on meie jaoks alati kasulikud olnud. Sellisel kujul ühtselt koordineeritud rahvusvaheline teavitustegevus on soodne pinnas ettevõtetele, sest saame suure pildi tutvustamise asemel liikuda juba konkreetsete lahenduste pakkumise juurde,“ selgitas Tammearu.

Net Groupi e-riigi lahenduste valdkonnajuht Martin Karner kinnitas, et e-Eesti hea maine aitab IT-ettevõtete jaoks ekspordiuksi avada. Samuti näeb ta, et välisriikide huvi Eesti ettevõtete loodud digilahenduste vastu on kriisiajal kasvanud. „Võib isegi öelda, et Eesti maine käib meist ees. Eesti riigi proaktiivsus on tänuväärne, ettevõtete käest küsitakse regulaarselt informatsiooni nende tegevuste osas. See on suund, mida peaks jätkama,“ ütles Karner.

Ärikontaktide loomise kõrval on esitluskeskuse peamine fookus e-Eesti maine edendamisel. „Koos intervjuude, veebibriifingute, rahvusvahelistel (neti) konverentsidel ja taskuhäälingutes esinemistega jõudsid e-Eesti sõnumid eelmisel aastal enam kui 100 000 inimeseni üle maailma,“ kinnitas Piperal.

Kriisiajal on olulised väljaanded tõstnud Eestit esile kui üht paremini hakkamasaavat riiki, mille eduloo võti peitub just digitaalses infrastruktuuris. Teiste seas on e-Eestist viimasel ajal kirjutanud Forbes, The Financial Times, The New Yorker ja The Atlantic.

„Suur osa maailmast möönab nüüd, et digitaliseerimine ei ole pelgalt mugavus, vaid riigi toimimiseks hädavajalik,“ ütles Piperal. Ta lisas, et kuigi me ise oleme Eesti digilahendustega juba harjunud ja kriitilised, siis paljud riigid vaatavad täna aina rohkem Eesti kui teerajaja ja suunanäitaja poole.

„Meie ülesandeks on hoida e-uksed avatud ja näidata, et siinsete IKT-ettevõtete tooted ja teenused töötavad ning neid saab rakendada piiriüleselt,“ kinnitas esitluskeskuse juht.

Tänavu 12-aastaseks saanud esitluskeskust on külastanud riigipeadest, rahvusvaheliste suurettevõtete esindajatest ja mainekatest ajakirjanikest koosnevad välisdelegatsioonid. Strateegilises kohtumispaigas on enam kui kümnendi vältel käinud digiriigi edulugu kuulamas näiteks kroonprintsess Victoria, Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, Hollandi kuningas Willem-Alexander, USA asevälisminister Keith Krach, erinevate riikide Microsofti juhid, Airbusi, Deutsche Telekomi ning Johnson & Johnsoni esindajad.

Delegatsioonide huviorbiidis troonivad X-tee, e-ID, küberturvalisus, plokiahel ja mõistagi e-tervis. Kõige enam tullakse digijahile Saksamaalt, Jaapanist ning erinevatest Aafrika ja Lähis-Ida riikidest. Viimasel ajal on huvi märgatavalt kasvanud ka Lõuna-Ameerikas, eriti Brasiilias.