Avaleht Majandus Jaak Aab: kohanemisvõime ja paindlikkus aitasid avalikul teenistusel lahendada pandeemia väljakutseid
Jaak Aab: kohanemisvõime ja paindlikkus aitasid avalikul teenistusel lahendada pandeemia väljakutseid

Jaak Aab: kohanemisvõime ja paindlikkus aitasid avalikul teenistusel lahendada pandeemia väljakutseid

Riigi- ja omavalitsustöötajate kiire kohanemine pandeemia väljakutsetega, kaugtöötamisele üleminek ning koostöö tihenemine asutuste ja regioonide vahel olid eelmise aasta avaliku teenistuse märksõnad, selgub Avaliku teenistuse 2020 aasta aruandest.

Riigihalduse minister Jaak Aabi sõnul näitas pandeemia, kui oluline on hästi toimiv ja professionaalne avalik teenistus. „Riigi ja omavalitsustöötajad suutsid kiiresti kohaneda muutunud töökeskkonna ja uute ülesannetega, mis kordades kasvatasid töömahtu. Pandeemiaga võitlemise eesliini kõrval toimisid edasi riigiasutused ja omavalitsused oma põhitööga.  Ikka selleks, et teenused jõuaks inimesteni ja riik toimiks – sõltumata kriisist.“

Jätkati oluliste valdkondlike ümberkorraldustega: tööd alustas Haridus- ja Noorteamet, viidi lõpule ettevalmistused Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Transpordiameti loomiseks. Valmisid riigimajad Rakveres ja Jõhvis. Digitaalsed lahendused lihtsustasid ja muutsid paindlikumaks (kaug)töötamist.

Minister märkis, et organisatoorsed ümberkorraldused jätkuvad ka edaspidi, et koondada valdkondlikku kompetentsi, suurendades seeläbi sünergiat ja pakkudes kvaliteetsemaid teenuseid. „Ühendamistega kaasnevatest muudatustest oodatakse sageli kulude kokkuhoidu, kuid see ei ole eesmärk omaette, vaid pigem tuleb läbi pideva protsesside tõhustamise suunata vabanevat ressursi teenuste ja personali arendamisse,“ lisas Aab.

Avalike teenistujate arv püsib võrdluses Eesti tööealise elanikkonnaga 3% juures. Avalikus teenistuses töötas 28 371 teenistujat: 22 834 riigi ja 5 537 omavalitsuste ametiasutustes. Neist  olid 37% eriteenistujad. Avalik teenistus suurenes aastaga 2,7%, sh eriteenistujad 2,6%. Teenistujate arv kasvas olulisemalt Kaitseväes (+161) kooskõlas riigikaitse arengukavaga. Samuti mõjutas kasvu Haridus- ja Noorteameti moodustamine, kuid seda mitte teenistujate arvu suurenemise tõttu, vaid liidetud asutuste (SA Innove, SA Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia SA, Eesti Noorsootöö Keskus) töötajate (+396) ületoomise tõttu avalikku teenistusse. Sellest ümberkorraldusest oli mõjutatud ka Riigi Tugiteenuste Keskuse teenistujate kasv (+35).

Vanuseline, sooline ja hariduslik koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Teenistujate keskmine vanus oli 43,6 aastat. Naisi on veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem mehi. Kõrgharidusega teenistujate osakaal oli 62%, samas kui Eesti kõikide hõivatute seas on see 43%. Vabatahtlik personali voolavus langes paar protsendipunkti: riigi ametiasutuses on 6% ja omavalitsuste ametiasutustes 8%.

Avaliku teenistuse keskmine brutokuupalk oli 1813 eurot. Keskmine brutokuupalk oli riigi ametiasutustes 1846 eurot (+4,9%) ja omavalitsuse ametiasutustes 1588 eurot (+4,1%). Möödunud aastal oli riigiasutuste kuupõhipalga keskmine mahajäämus üldturu mediaanist 12,4%, sh tippspetsialistide ja esmatasandi juhtidel keskmiselt 17%.

Riigihalduse ja avaliku teenistuse osakonnajuhtaja ülesannetes Ülle Harak rõhutas et tuleviku märksõnad on kaasaegsete töökorraldusmudelite jätkuv rakendamine. „Loodame, et paindlik üle Eesti värbamine ning kaugtöökohtad suurendavad riigi kui tööandja atraktiivsust. Avaliku teenistuse pühendumusuuringust selgus, et teenistujad hindavad oma töös olulisena riigi ja inimeste teenimist parimal viisil, nende lojaalsus on kõrge ning soovime, et see nii ka jääks. Seetõttu on oluline pakkuda neile väärilist tasu ja arenguvõimalusi, kuna nende ülesandeks on pidevalt kohanduda ühiskonna muutuvate vajadustega.“

Avaliku teenistuse 2020. aasta aruanne on kokkuvõte riigi ja omavalitsuse asutuste olulisematest arengutest ja personalinäitajatest. Järgnevalt tutvustatakse aruannet valitsusele ja riigikogule.