Kliimaministeerium kiitis heaks Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruande
Kliimaministeerium andis heakskiidu Enefit Greeni arendatava Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamise aruandele, mille alusel saab merepargi arendusega edasi liikuda.
Eesti on seadnud eesmärgiks toota 2030. aastaks kogu Eesti vajadusi kattev elekter 100% taastuvenergiast ning saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus. Nende eesmärkide täitmiseks vajame lisaks maismaa tuule- ja päikeseparkidele ka meretuuleenergiat.
„Meretuulepargi üks suuremaid eeliseid on see, et merel valitseb püsivam ja tugevam tuul ka siis, kui maismaal tuult või päikest taastuvenergia tootmiseks napib. Suuremal hulgal taastuvenergia tootmine elavdab ka meie majandust andes energiamahukatele ettevõtetele, kes kaaluvad Eestisse investeerimist, lisapõhjuse siia tulla,“ selgitas Enefit Greeni meretuule arendusjuht Karmo Kõrvek meretuulepargi vajalikkust.
Meretuulepargist võidab ka kohalik Hiiumaa kogukond. Nimelt saavad kõik pargist kuni 20 km kaugusel asuvad kohalikud omavalitsused tänaste keskmiste elektrihindade juures 1-1,4 miljonit eurot oma eelarvesse kohaliku elu elavdamiseks. Pargi ehitus annab aga sadu uusi töökohti selle rajajatele ning hiljem kümneid püsitöökohti pargi hooldajatele ja haldajatele, millele lisanduvad kaudsed töökohad.
„Loode-Eesti meretuulepargi keskkonnamõjude hindamine algas juba 2006. aastal. Selle aja jooksul on tehtud hulk uuringuid selgitamaks pargi rajamisega seotud võimalikke keskkonnamõjusid ja neid leevendavaid meetmeid. Näiteks hüljeste toitumis- ning kalade kudeajal ei tohi ehitustöid teha,“ rääkis Kõrvek, mida olulist on arendaja uuringutest teada saanud.
Keskkonnamõjude hindamist viis läbi Skepast ja Puhkim OÜ. KMH juhteksperdi Hendrik Puhkimi sõnul on peamine järeldus, et meretuulepargil puuduvad olulised negatiivsed mõjud loodus- ja inimkeskkonnale. Samas ei ole tuuleparki võimalik kavandada selliselt, et sellega kaasnevad negatiivsed mõjud oleksid olematud. „Siin tuli leida kompromiss erinevate valdkondade ja huvipoolte vahel, et oleks võimalik tulemuseni jõuda. Ma usun, et see õnnestus. KMH andis terve rea keskkonnamõju vähendavaid ja leevendavaid tingimusi, mida tuleb järgida nii tuulepargi ehitamise ajal kui ka opereerimise faasis. KMH ekspertrühma oli kaasatud üle 20 oma eriala professionaali nii Eestist kui välismaalt,“ selgitas Puhkim.
- Loode-Eesti meretuulepark on plaanitud 1 gigavatise võimsusega ning selles võib olla kuni 60 tuulikut. Pargi aastane elektritoodang on ca 4 teravatt-tundi. Kõige varasemalt võiks meretuulepark tööd alustada 2030ndatel.
