Krüptotehnoloogiad hiilivad vaikselt kõikjale – utoopiast saab reaalsus
Plokiahela-põhiste tehnoloogiate kasutuselevõtt igapäevastesse tegevustesse ja uutesse teenusmudelitesse toimub peaaegu märkamatult. Ometi on see tänaseks juba laiapõhjaline. Teemat avab ja toob näiteid Polina Brottier, Binance’i esindaja Eestis.
Krüptotehnoloogiatele heidetakse tihti ette kasutusvõimaluste puudumist. Kui Satoshi Nakamoto 2009. aastal Bitcoini valge raamatu avaldas, sai selle pealkirjaks „A peer-to-peer electronic cash system” („osalejatevaheline elektrooniline sularahasüsteem”). Tõsi, Bitcoinist ei ole saanud maksevahendit, kuid erinevate teenusepakkujate väljaantavate deebetkaartide vahendusel on võimalik tasuda kaupade ja teenuste eest krüptorahas võrdväärselt tavaliste pangakaartidega. Ühtlasi on Bitcoini plokiahela peale ehitatud välja kiireid makseid võimaldav nn. teise kihi rakendus Lightning Network, mis on suur samm lähemale võimaldamaks makseid ilma konversioonita Eurosse, Dollarisse või mõnesse muusse nn. tavarahasse. Siiski on hetkel Bitcoini-maksed laiemaks kasutuseks ebapraktilised peamiselt valuuta suure volatiilsuse tõttu. Kuid krüptovarade ja plokiahela-tehnoloogiate üldine võimalik kasutusväli on lai. Peatume järgnevalt paaril variandil, mis on juba töös.
Metsaomanike uus teenimisvõimalus
Üks tuult tiibadesse saav kasutusvõimalus on rohemajanduse-vallast. Sellel on tugev seos ka Eestiga, sest viimase aasta jooksul on tekkinud mitu kodumaist iduettevõtet, mis võimaldavad metsaomanikel teenida lisatulu ning ettevõtetel kompenseerida oma jalajälge. Lihtsustatult öeldes toimib see nii, et metsaomanikud panevad platvormile kirja oma metsavaldused, mille eest nad saavad müüdavaid tähikuid ning ettevõtted, kes on huvitatud oma jalajälje kompenseerimisest, saavad neid tähikuid osta. See peaks looma initsiatiivi omanikele metsa säilitada ja ka juurde istutada.
Riiklikult emiteeritud krüptovaluuta ehk CBDC
Plokiahel tehnoloogiana pakub lisaks spekulantidele huvi ka näiteks keskpankadele. CBDC-d (Central Bank Digital Currency) võimalusi uurivad mitmete riikide keskpangad, mõned on jõudnud juba testfaasi – pilootprojekti on juba käivitanud 15 riiki. CBDC-de näol on enamasti tegemist riikliku valuuta digiversiooniga. Nende puhul on kasutusel privaatsed plokiahelad, mis oleks kontrollitud keskpankade poolt. Seepärast sarnanevad nad olemuselt rohkem fiat ehk tavarahaga, kuid tänu plokiahela-tehnoloogiale võimaldaksid efektiivsemat kontrolli valuuta üle ning avardaksid raha kasutusvõimalusi. Ka Eesti Panga läbi viidud uuringuprojekti tulemus järeldas, et „plokiahelal põhinev uudne tehnoloogia võimaldaks väga suure rahapakkumise juures teoreetiliselt töödelda samaaegselt peaaegu piiramatul arvul makseid ja teha seda väiksema süsiniku jalajäljega kui kaardisüsteemid.” Samuti lükkas majandusministeeriumi digiarengu asekantsleri Luukas Kristjan Ilvese juhtimisel läbi viidud eksperiment ümber varasemalt välja toodud murekohad nagu madal jõudlus ja suur energiakulu.
Plokiahelal põhinevad mängud
Plokiahela-põhiste mängude globaalne tööstus oli 2022 aastal väärt 4,6 miljardit dollarit ning optimistlikumad prognoosid ennustavad plokiahelal-põhinevate mängude turuväärtuseks 2027. aastaks tervelt 65 miljardit dollarit. Kuna tegemist on täielikult digitaalse tootega, on mängutööstus plokiahela kasutuselevõtust vägagi huvitatud ning esimesed sammud selle suunas on tehtud. Mitmetes mängudes on juba ammu kasutusel mängusisene „raha”, mille eest saab osta oma tegelasele näiteks uusi lisavidinaid. Plokiahela kasutuselevõtt mängusektoris laiemalt võimaldaks mänguesemetega kaubelda ka mängust väljaspool või ka üle kanda ühest mängust teise. On tekkinud terve plejaad mänge, mis on ehitatud otse plokiahelale – neist esimene ja kuulsaim on tõneäoliselt CryptoKitties, mis toimib Ethereumi ökosüsteemis. Viimasel ajal on populaarseim plokiahela-põhine mäng aga Alien Worlds, kuhu logib vähemalt korra päevas sisse 220 000 mängijat.
Ainuüksi eelnevate näidete varal võime järeldada, et plokiahela kasutuselevõtt erinevates sektorites on tänaseks juba reaalsus. Plokiahelat on paslik võrrelda Interneti, kui tehnoloogiaga – see on avab uusi horisonte ja muudab paljude sektorite toimimist, täpselt nagu interneti tulek tegi. Jätkates selle analoogiaga, on plokiahela areng ja adaptsioon sarnases kohas, kus internet oli 90date keskpaigas. Lähemas tulevikus ootab tõenäoliselt eest laialdane kasutuselevõtt ja kiire innovatsioonitempo.
