Avaleht Majandus Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade
Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade

Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade

Maaeluministeeriumis valmis 2018. aasta põllumajanduse, kalanduse ja toiduainetööstuse ülevaade, millest selgub, et suurim osatähtsus põllumajanduse kogutoodangu väärtuses on piima- ja teraviljatoodangul ning hoogsalt kasvab mahepõllumajanduse osakaal.

Maaeluminister Tarmo Tamme sõnul on põllumajandusel, kalandusel ja toiduainetööstusel Eesti majanduses oluline roll: „Just nendest valdkondadest tuleb toit inimeste lauale. Nimetatud sektorid annavad umbes 5% Eestis loodud lisandväärtusest ja seal töötab umbes 6% hõivatutest.“

Eelmise aasta lõpus oli maa-ameti andmetel registreeritud 1,05 miljonit hektarit haritavat maad, 0,24 miljonit hektarit looduslikku rohumaad ja 2,28 miljonit hektarit metsamaad. Mahepõllumajandusmaa moodustab kogu Eesti põllumajandusmaast ligikaudu viiendiku. „Tarbijate nõudlus mahetoodete järgi suureneb nii maailmas kui ka Eestis, järjest enam lisandub uusi mahetootjaid ja -töötlejaid ning ühes sellega laieneb mahepõllumajandusmaa pindala. Heast keskkonnast sõltub Eesti kui atraktiivse elukeskkonna maine ja kodumaise toidu kõrgelt hinnatud kuvand,“ kommenteeris minister.

Kogu põllumajandusmaast oli mahepõllumajandusmaad 2018. aastal ligi 21%, mis asetab Eesti Euroopa Liidus Austria järel teisele kohale. Mahepõllumajanduse registrisse oli kantud 1948 mahetootmisega tegelevat põllumajandusettevõtet. Mahetoodete ekspordi maht on samuti jõuliselt kasvanud ja küündib ligi 30 miljoni euroni. Lisaks peetakse ligikaudu poolt kõigist Eesti lihaveistest ja lammastest mahepõllumajanduslikult.

Põllumajanduse kui majandusharu toodangu väärtus oli 2018. aasta esialgsetel andmetel 856 miljonit eurot. Toodangu väärtusest moodustas umbes 40% taimekasvatussaaduste ja umbes 49% loomakasvatussaaduste kogutoodangu väärtus.

Ebasoodsad ilmastikutingimused mõjutasid möödunud aastal nii teravilja kui ka puu- ja köögivilja saaki. Avamaaköögiviljast kannatas põua tõttu kõige enam kapsasaak, katmikköögiviljadest tomatisaak. Seevastu mõjus soe suvi hästi kurgile ja Eestis enim kasvatatud marjale maasikale, mille saagikus suurenes kolmandiku võrra. Teravilja kogusaak oli 2018. aastal 920 900 tonni, mida oli 2017. aastaga võrreldes 30% vähem.

Vaatamata põuaga kaasnevatele raskustele saavutas 2018. aasta piimatoodang viimase 25 aasta rekordtaseme: piima toodeti 807 500 tonni, mis ületas 2017. aasta kogust 2,1%. Statistikaameti esialgsetel andmetel oli eelneva aastaga võrreldes 2018. aastal veiseid 2% rohkem, kuid piimalehmade arv vähenes 1% võrra. Sigade arv püsis samal tasemel, lammaste ja kitsede arv vähenes 9% ja põllumajanduslindude arv 6%. Eestil on head eeldused kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmiseks: kokku püüti 2018. aastal ligi 87 250 tonni kala.

Toiduainetööstus annab 2% Eestis loodud lisandväärtusest ja pakub tööd 3% kõigist hõivatutest. Toiduainetööstuse ettevõtted tootsid 2018. aastal kokku ligi 1,6 miljardi euro eest toodangut, millest kolmandik eksporditi.

Eestis toodetud või töödeldud põllumajandussaaduste ja toidukaupade eksport küündis rekordiliselt 869,3 miljoni euroni. Suurima panuse eksporti andsid piimasektor (21%), teraviljasektor (12%) ja kalasektor (10%). Olulisemad sihtriigid olid Soome, Läti, Leedu ja Rootsi.