MAJANDUSE PÄÄSTMINE I Majanduskomisjon: majanduse päästmisel ei tohi pikalt mõtlema jääda
Riigikogu majanduskomisjon sai tänasel videoistungil Eesti Panga esindajatelt ülevaate Eesti majanduse stsenaariumitest ja Eesti Panga majanduspoliitilistest soovitustest.
Majanduskomisjoni esimees Sven Sester nentis, et kriisist väljumise võimalused sõltuvad suurel määral just lähiajal tehtavatest otsustest. „Oluline on seejuures suunatus ja kiirus – peame keskenduma eelkõige nendele meetmetele, mida saab kiiresti rakendada ja mis avaldavad ka sama kiiresti mõju. Ja oluline on ka see, et need meetmed oleksid ajutised,“ ütles Sester.
„Praegu Riigikogus menetletavad koroonaviiruse tagajärgede leevendamiseks mõeldud meetmete esimesed mõjud näitavad kätte vajaduse järgmisteks sammudeks,“ sõnas Sester. Majanduskomisjoni esimees täpsustas, et Eesti Panga hinnangul aitavad praegu menetlemisel olevad meetmed – KredExi tagatis, palgatoetus – leevendada lühiajalisi majandusprobleeme ja kui majanduslangus kujuneb pikemaks, on üha enam vaja tegeleda sotsiaalsete probleemide leevendamisega. „Siin peetakse silmas juba praegu toimivaid sotsiaaltoetusi, mida saab kiiresti käiku lükata. Pikemaajaliste sammudega, näiteks riiklike investeeringutega oleks mõistlik tegeleda siis, kui kõige pakilisemad meetmed on välja töötatud ja toimivad.“
Sester lisas, et abipaketid mõjutavad otseselt riigieelarvet ja seetõttu ei tohi raha suunamisel abivajajateni teha ühtegi viga. „Ennekõike tuleks aga meetmed suunata neisse valdkondadesse, mille mõju on pikaajalise majanduskahju vältimisele kõige suurem.“
Majanduskomisjoni aseesimees Kristen Michal sõnas, et kriisiprogrammi põhipingutus peab olema tööhõive kaitsmine ja pankrottide vältimine kiirete ja kohaste sammudega, sest nii saab majandus kriisist kiiremini väljuda ning kasv taastuda. „Kiired ja täpsed meetmed majanduse taastumiseks on tähtsad, iga nädal piiranguid tähendab rusikareeglina umbes poolt protsenti langust SKPst aasta lõikes, ehk 28 miljardi juures kaotame Eestis 125 miljonit eurot nädalas kõik koos. Mida kauem kriis ja viirusest sunnitud majandusseisak kestab, seda sügavam järelmõju ning kauem võtab majanduse taastumine ja töökohtade taasloomine,“ rõhutas Michal.
Eesti Panga stsenaariumi kohaselt võib Eesti majandus kahaneda 6 protsenti, kui eriolukorrast tulenevad piirangud leevenevad näiteks mai alguses. Kui olukord leeveneb aga näiteks augusti alguses, võib Eesti majandus kahaneda 14 protsenti.
Michali sõnul rääkisid Eesti Panga esindajad tänasel kuulamisel lisaks, et piirangud majandustegevusele on avaldanud suurimat mõju teenuste sektorile. „Registreeritud töötute hulk on tõusnud üle 44 000 – ühe kuuga suurenes töötute hulk 20 protsenti. Eesti Pank näeb Konjunktuuriinstituudi küsitlustest, et kolme kuu pärast rõhub majandust hinnanguliselt kõige rohkem vähenenud nõudlus ja seejärel töötajate osaline puudumine. Seetõttu on ka neil riigile soovitus tegeleda nende toetusmehhanismidega, mida saab kiiresti käivitada, et mõju oleks kohene, ja alles seejärel ette võtta pikka mõju omavad sammud,“ lisas Michal.
Kohtumisel osalesid Eesti Panga president Madis Müller ja asepresident Ülo Kaasik.
