Avaleht Majandus Mida oodatakse kaasaegsest kontoriruumist, esindusest või salongist?
Mida oodatakse kaasaegsest kontoriruumist, esindusest või salongist?

Mida oodatakse kaasaegsest kontoriruumist, esindusest või salongist?

Sobivate äripindade otsingul ei ole ettevõtete jaoks enam määravaks faktoriks pindade rendihind, vaid olulisemateks teguriteks peetakse hoonete ehituskvaliteeti, keskkonnasäästlikkust, asukoha arengupotentsiaali ning uue trendina – elektrisõidukite laadimisvõimaluste olemasolu.

Kinnisvaraarendaja Estmak Capitali Tallinna äripindade analüüs näitab, et üürihind ei kuulu enam ettevõtete tähtsaimate prioriteetide hulka. „Kaasaegsest kontoriruumist, esindusest või salongist oodatakse eelkõige ehituskvaliteeti, laitmatult töötavaid tehnosüsteeme, hoonete arhitektuurset väärikust, kõrgeimat energiaklassi, LEED või BREEAM sertifikaatide olemasolu ning asukoha tulevikuperspektiivi,“ kommenteerib Estmak Capitali omanik Timofey Sukonkin.

Ülilahe büroo ja põnev aadress hoiab talendid koos

Ettevõtjad tõdevad, et hea palganumber ei ole piisav hoidmaks kõige säravamaid tähti. Parimat personali motiveerib eelkõige atraktiivne keskkond, mis hoiab talendid kodus ja häälestab personali olema oma soorituses tipptasemel.

„Majanduses taanduvad otsused ikka matemaatikale, kuid üürihind ei ole selles matemaatilises võrrandis enam kindlasti mitte top-prioriteet – keskmes on inimene ja keskkond,“ kinnitab ka äripindade maakler, Uus Maa Ärikinnisvara OÜ juhatuse liige Eduard Sorokin.

„Just sel põhjusel viimistlevad edukad ettevõtted oma bürood ülilahedateks ja valivad asukohtadeks aadressid, mis ei ole igavad, vaid kus töökohta ümbritseb inspireeriv keskkond,“ lisas Sorokin.

Asukoha tulevikupotentsiaal tagab jõuka kliendibaasi

Tallinna südalinn nihkub aina rohkem merele ja sadamale lähemale. Eduard Sorokini sõnul Vanasadama ümber kerkiv uusarendus on hetkel Tallinna linna nn „Kuldse Miili“ kõige magusam punkt.

Intera Kodusalongi juhataja Helen Randoja sõnul salongile ruumide otsimisel hindas ettevõte eriti oluliseks piirkonna arenguperspektiivi: kohalikud arendused, piirkonna sünergia ja tulevikupotentsiaal. „Nii jõudsimegi oma sisustussalongiga Vanasadama äärde Promenaadi majja. Pidasime silmas ka seda, et hoone peegeldaks meie olemust – oma väljapeetud arhitektuurse lahendusega sobib see suurepäraselt tippdisaini koduks,“ kommenteerib Intera Kodusalongi juhataja Helen Randoja.

Ta rõhutab, et alati tasub vaadata laiemat pilti ja seda pikemas plaanis: millised arendused ümbruses juba käivitunud on, kellele nad suunatud on ja kuidas klient täna ja tulevikus ärini jõuab. Samu põhjuseid toob esile ka Promenaadi maja teises otsas Magnet Lounge’i pidav Helari Tamm. „Asukoht, uusarendus ning tuleviku potentsiaal olid meie lounge’ile ruumide otsimisel kolm põhiasja,“ ütleb Tamm.

„Paljud ei adu tänagi seda, et Poordi tänavast on peagi saamas Tallinna kõige olulisem kaubandustänav, mis juhatab inimesed kesklinnast mere äärde. 25-meetri laiune promenaad, mida ääristavad kaubanduspinnad, ilus valgustus, kohvikud-restoranid, massiivne kvaliteetbüroopindade maht, mis omakorda tagab igapäevaselt jõuka kliendibaasi olemasolu olenemata aastaajast ja ilmast,“ kommenteerib Sorokin.

Kinnisvaraturul valitsevad start-up mentaliteet ja roheline mõtlemine

„Lisaks harjumuspärasele jalgratta parkimisvõimalustele võib uue trendina välja tuua elektrisõidukite laadimisvõimaluste olemasolu, mille vastu tuntakse aina rohkem huvi. Üleüldse esineb aina rohkem „rohelist mõtlemisviisi“ ning eelistatakse energiatõhusaid innovaatilisi lahendusi,“ lisab Timofey Sukonkin.

Baltimaades esimesena LEED-sertifikaadiga tunnustatud ärihoones Explorer parasjagu kontoriruumi laiendava IT-ettevõtte Derivco Estonia juht Julia Saburova kinnitab, et hoone kvaliteet ja kaasaegsus olidki määravaks faktoriks, kui ettevõtte uut pinda otsis.

„Kontor on ettevõtte nägu ning meie puhul pidid uued ruumid vastama sellistele nõudmistele, nagu töö- ja puhkealade eraldatus, hea valgustus, kvaliteetne viimistlus ning võimalus vajadusel samas hoones laieneda, millega praegu ka tegeleme“ selgitab Julia Saburova, kelle ettevõte kasvas 10-st 167 töötajani.

Tema sõnu kinnitab ka Eduard Sorokin, kelle sõnul start-up mentaliteet on jõudnud ka Eesti kinnisvara turule. „IT-ettevõtted kasvavad sellise kiirusega, et on raske prognoosida, milline on selle konkreetse ettevõtte ruumivajadus isegi kahe aasta pärast. Personali suurus kasvab sellistel ettevõtetel tihtipeale mitusada protsenti aastas. Levinud lahenduseks on optsioonilepingud, kus tugevale ankrule nähakse ette laienemise võimalus sama ärihoone piires,“ selgitas Sorokin.