Millised ametid on südame tervisele head?
10. novembril arutlevad Tallinnas arstid-teadlased selle üle, kuidas ateroskleroosi ennetada ja ravida, samuti vahetatakse mõtteid ning parimaid praktikaid südamepuudulikkuse ennetamisest II tüübi diabeediga patsientidel. Ka räägitakse perekondliku hüperkolesteroleemia diagnoosimisest ja ravist.
Südame tervise hoidmiseks on mitmeid viise. Kardioloogi ning TalTechi professori Margus Viigimaa sõnul on liikumine väga-väga oluline.
„Istumine on uus must surm,“ kinnitab Viigimaa lisades, et pikaajaline istumine tekitab veres muutusi, mis suurendab vererõhku, trombiohtu, lupjumise tõenäosust ning kahjustab lülisammast. „Liikumine aitab saavutada tervise tasakaalu. Näiteks istuvad vastavalt Euroopas tehtud uuringutele mehed naistest rohkem, samuti istuvad rohkem ka nooremad inimesed koos oma nutiseadmetega. Ka on vale arusaamine istumisest 10 tundi tööl ning kompenseerimisest seda 2-tunnise trenniga – see ei suuda lõplikult likvideerida päeva jooksul tekkinud istumiskahju.“
Liikumine aitab saavutada tervise tasakaalu.
Eluviisi mõjust tervisele tuleb välja üks paradoks. „Madalama haridusega liiguvad rohkem, kuid väiksema sissetulekuga inimesed on samas kehvema tervisega,“ toob Viigimaa välja.
Ta lisab: „Sotsiaalmajanduslik staatus on tervise juures oluline. Kõrgharitute eluiga ja tervis on parem. Veelgi enam, kõrgemate sissetulekutega ja parema sotsiaalmajandusliku staatusega riikides on tervemad inimesed.“
Kui vaadata elustiili, siis kindlasti on häirekelladeks suitsetamine, kehvem toit ning viletsamad elutingimused, samuti on sageli madalama sissetulekuga inimeste juurdepääs tervishoiuteenusele viletsam. Madalama sissetuleku ja haridusega inimeste seas on rohkem südame- ja teisi haiguseid.
Tervislikest ametitest toob Margus Viigimaa välja professorid ja teadlased, lilleseadjad, joogainstruktorid, ametnikud ja aednikud.
Oluline on ka keskkond – äärelinnas on paremad tervisenäitajad kui kesklinnas ning siin on mõjutajateks nii õhusaaste kui ka müra. „Kui koroonapandeemia ajal vähenes lennuliiklus ja selle keskkonnamõju, läksid paremaks lennujaamade lähedal elavate inimeste vererõhunäitajad. Keskkonnasaaste mõju tervisele on aga samaväärne suitsetamisega,“ rõhutab Viigimaa.
Kui vaadata regioone, siis Eestis on Ida-Virumaal ning Kagu-Eestis kehvemad tervisenäitajad ja -käitumine ning seda on kindlasti vaja tasakaalustada.
- Kõik see ning enamgi veel on meie regiooni arstidel ja teadlastel südamel, sestap ongi Tallinnas konverents „Baltic-Ukrainian Atherosclerosis Conference 2023“, mida korraldavad Balti Ateroskleroosi Ühing ja Ukraina Ateroskleroosi Ühing, konverentsi toetavad Eesti Kardioloogide Selts ja Ukraina Kardioloogide Selts, samuti European Atherosclerosis Society ning International Atherosclerosis Society (IAS).
