Millised on hübriid- ja elektriautode erinevused ja eelised?

Autoturul toimuv murranguline areng ja uue tehnoloogiaga hübriidide ja elektrisõidukite mudelite valik võib muuta ka klassikalise pereauto valiku tegemise keeruliseks. Ekspert selgitab, millised on hübriid- ja elektriautode erinevused ja eelised.

Mis on mis: hübriid ja pistikhübriid

“Praegusel ajal on hübriidsõidukid tõelise keskkonnasõbra üheks parimaks alternatiiviks,” märgib Amservi juhatuse liige ja Toyota brändijuht Margus Nõmmik. “Näiteks hübriidmootoriga Corollade akut ei pea eraldi laadima, sest need laevad end sõidu ajal ise. See võimaldab linnas liikudes teha väikesed sõidud edukalt vaid elektriga. Pikemate sõitude korral ei pea aga muretsema, kas teele jääb laadimispunkt. Auto lülitab end elektri lõppemisel ise üle bensiinile ja samal ajal taas laeb akut,” selgitab ta.

Klassikalise hübriidi ja pistikhübriid peamine erinevus seisneb selles, et pistikhübriidiga on võimalik sõita ka ainult elektri jõul. “Kui hübriidauto kasutab sõitmiseks korraga elektri- ja tavalist bensiinimootorit ning tänu mõlema mootori ühisele jõule väheneb kütusekulu, siis pistikhübriidi puhul on elektrimootor ja tavamootor eraldatud ning juht saab valida, kumba mootorit auto kasutab,” selgitab Nõmmik. Seetõttu on pistikhübriidiga võimalik teha lühemad sõidud ainult elektri jõul. Näiteks Toyota RAV4 pistikhübriidiga saab kütust tarbimata läbida kuni 75 kilomeetrit. Edasi saab aga sõita nagu tavalise hübriidautoga ehk ikkagi säästlikult ja loodussõbralikult.

“Nii nagu sõna “pistik” viitab, saab pistikhübriide laadida koduses vooluvõrgus ja lühemateks sõitudeks ainult elektrist piisabki. Pikemateks sõitudeks lülitub aga auto sujuvalt säästlikule bensiini-elektrisüsteemile,” räägib Nõmmik pistikhübriididest, mis on tema hinnangul vähemalt kuni piisava elektriautode taristu väljaehitamiseni väga heaks alternatiiviks bensiini- ja diiselmootoritega autodele.

Keskkonnateadlikkus mõjutab nii era- kui ka ärikliendi autovalikutNõmmiku sõnul on inimeste keskkonnateadlikkuse kasv autoostuotsuse juures selgesti märgatav ja autoomanikud küsivad üha enam infot autode CO2-näitajate kohta. “Ka äriklientide puhul on ametiautodele lisaks hinnapiirile ette antud ka soovitud CO2 piirmäär,” toob ta näite ostuotsusele lisandunud keskkonnasõbralikkuse kriteeriumist.

“Alternatiivsed lahendused lisaks bensiini- ja diiselmootoritele on väga populaarsed. Juba praegu võime öelda, et hübriidautode müük võrreldes bensiini- või diiselautodega moodustab juba üle poole müügimahust,” räägib Nõmmik uute tehnoloogiate võidukäigust Amservi näitel ja lisab, et üsna pea hakkavad tulevikku kujundama elektri- ja vesinikujõul liikuvad autod, mis täna eelkõige piisava taristu puudumise tõttu veel üsna nišitooted on.

Millal sõidavad eestlased elektriautodega?

“Sinna läheb veel aega, kuna täna puudub Eestis elektriauto kasutamismugavus. Teisisõnu peavad ettevõtted ja ka riik panustama, et taristu oleks piisav ja elektriautoga mugav ning muretu kodumaistele teedel liigelda,” ütleb Nõmmik. “Kui laadimisjaamu lisandub kogu aeg juurde ja võrgustik laieneb eeskätt tänu eraettevõtjate tööle, siis elektriauto soetamisel on roll ka riigil, kes saab vastavaid toetusi jagada.”

Ta toob näitena Norra, kus tänaseks on teedel palju elektriautosid, kuna riiklikult toetatakse auto soetamist ja samuti taristute ehitust. “Ka meil oli Kredexi toetus, mis sai otsa tundidega, ehk inimestel huvi olemas, aga vajab lisatoetust, kuna elektriauto on kallim.”

Amservi müügisalongi jõuavad esimene elektriauto ja -kaubik juba järgmisel aastal. Praegu paigaldatakse laadimisjaamu kõikidesse esindustesse.