Avaleht Majandus Millistes riikides püüavad Eesti eksportijad jalga ukse vahele saada?
Millistes riikides püüavad Eesti eksportijad jalga ukse vahele saada?

Millistes riikides püüavad Eesti eksportijad jalga ukse vahele saada?

Üha enam Eesti ettevõtteid kindlustab oma eksporditehinguid, et kaitsta end äripartneriga seotud ootamatuste, näiteks tasumata arvete või makseraskuste eest. Kuhu ja mida kodumaised firmad müüvad ning kuidas nad välismaiseid äripartnereid usaldada julgevad?

KredEx Krediidikindlustuse juhatuse liige Rauno Mürk selgitab, et üha enam ettevõtteid kasutab ekspordi laiendamiseks krediidikindlustust. “Meie klientideks on Eesti ettevõtted, kes ekspordivad riikidesse üle maailma. Nimistust leiab enam kui poolsada erinevat riiki. Kõige enam ekspordivad meie kliendid Skandinaaviamaadesse, kuid Eesti ettevõtete kaupu liigub ka palju eksootilisematesse riikidesse,” ütleb Mürk.

Kõige enam ekspordivad krediidikindlustust kasutanud Eesti ettevõtted lähiriikidesse – Rootsi, Soome Lätti, Leetu. Ent sihtriikide seast leiab ka näiteks Eesti ettevõtteid, kes müüvad oma keemiatooteid Indiasse, Uruguaisse ja Kõrgõstani. Lõuna-Aafrika Vabariiki eksporditakse KredExi andmetel Eestist näiteks paberit ja pappi, Islandile ja Küprosele aga toiduaineid, puitu, trükitööstust ning erinevaid töötleva tööstuse kaupasid.

Välismaise äripartneri võimalikud ohumärgid

Mürk selgitab, et äririskide maandamiseks on mõistlik jälgida välispartneritega seotud ohumärke, mis võivad peituda nii välis- kui sisekeskkonnas. “Need võivad olla seotud ostja asukohariigi majandusseisu või muutustega turul, aga ka regulatiivsete muudatustega. Ettevõttes võib toimuda käibe langus või on hoopis tehtud liiga entusiastlikke laienemisplaane. Võib juhtuda ka täiesti ettenägematuid olukordi, nagu veeuputus või tulekahju äripartneri laos,” loetleb ta juhtumeid, millega Eesti ettevõtted on kokku puutunud.

Mürgi sõnul on paraku keeruline kõike ise jälgida või partneri tausta kohta alati aktuaalset infot saada. “Selliseid häid online-teenuseid nagu Eesti Äriregister ja Maksuameti maksuvõlgade andmebaas teistes riikides ei ole. Andmete saamiseks peavad olema sõlmitud lepingud ning ka siis ei pruugi saada just palju infot,” tõdeb ta.

Eeltöö võimalused on järjest paremad

Samas on Mürgi sõnul täna Eestis piisavalt ekspertteadmisi, millele toetudes saavad kohalikud ettevõtted keskenduda oma põhitegevustele ning paluda abi selles, milleks neil endal aeg ning kompetents puuduvad. “Näiteks on võimalik oma äritehing või käive enne eksporti kindlustada ning teostada selle raames taustakontroll, millega väheneb risk maksmata arvetest tekkinud kahjude osas. Kindlustuskulu on planeeritav, aga näiteks partneri pankrot mitte,” selgitab Mürk, kuidas kindlustus ekspordile hoogu aitab anda. “Samuti tasub küsida nõu EAS-i ekspordinõunikelt, kel on hea ülevaade erinevate turgude praktikatest ning tavadest, mille järgimine aitab kiiremini uues keskkonnas vajalikke samme astuda.”

Ootamatused uues keskkonnas on tihti siiki paratamatud. Küll aga võib Mürgi sõnul olla kohati üllatav, et ainuüksi KredEx Krediidikindlustuse kahjujuhtumitest ja ettevõtetega seotud makseraskustest moodustavad ligi 80% just pikaajaliste ärisuhetega seotud probleemid. “Ettevõtjad kaotavad oma kauaaegse äripartneri puhul sageli valvsuse ja on liigselt usaldavad, unustades nende tegevust pidevalt kontrollida – eriti juhul kui koostöö on seni probleemideta laabunud ja riskid on näiliselt väga madalad,” hoiatab Mürk eksitava pildi eest ning soovitab ettevõtjatel ka pikaajaliste partnerite puhul võimalikud riskid läbi mõelda ning nendeks valmistuda.

Riigi poolt asutatud kindlustusseltsina pakub KredEx Krediidikindlustus kodumaistele ettevõtjatele ainsana kindlustuslahendusi ka väljaspool Euroopa Liitu ja OECD majandusvööndit asuvatele sihtturgudele. Mürgi sõnul on ettevõtted kindlustanud end KredExi krediidikindlustusega viimase 10 aasta jooksul enam kui 100 erinevas riigis tegutseva äripartneri võimalike äririskide vastu. Ettevõtjate poolt kindlustatud ärimahud moodustavad kokku enam kui 4 miljardi euro väärtuses käivet, samas on tekkinud probleemide korral hüvitatud ettevõtetele tänaseks kokku ligi 6 miljoni euro eest kahjusid.