Nõo Lihatööstus: eestimaalased eelistavad seajalgade asemel järjest enam kooti

Eesti vastlakommetes on pikalt püsinud au sees sealiha ja eriti seajalgade söömine, Nõo Lihatööstuse andmetel eelistavad eestimaalased seajalgade asemel aga järjest enam seakooti ja raguud.

Kui seajalgade söömine on olnud viimastel aastatel Eestis langustrendis, siis raguude ja seakootide müük hoogustub vastlapäeva paiku oluliselt, näitab Eesti suurima kodumaisel kapitalil põhineva lihatööstuse Nõo Lihatööstuse statistika. Ettevõtte andmetel söövad eestlased neid lihatooteid vastlanädalal pea poole rohkem kui tavapäraselt.

Alanud vastlanädalaks valmistab Nõo Lihatööstus ligi 4000 kilo seakooti ja 5000 kilo raguud.

„Seakoot on saanud heaks alternatiiviks seajalgadele ja põhjusega: selles on rohkem liha, koodist saab teha nii ahjupraadi kui kasutada süldi või supi valmistamiseks, mistõttu on selle lihatoote menu üsna suur,“ rääkis Nõo Lihatööstuse nõukogu esimees Simmo Kruustük.

Teiseks vastlapäeva hitt-tooteks on Kruustüki sõnul raguu. „Raguud söövad eestlased tegelikult meelsasti kogu aasta vältel. Samas on näha, et vastlapäev kasvatab nende tarbimist siiski märgatavalt. Meie toodame vastlanädalal 5 tonni raguud, millest ligi kaks kolmandikku moodustab suitsuraguu,“ ütles Kruustük.

Pisut eksootilisema maitsena toob ta välja seapõse, mis on samuti leidnud tee eestlaste vastlapäeva toidulauale.

Nõo Lihatööstus asutati 1992. aastal. Ettevõte annab tööd ligi 200 inimesele.