OLE TEADLIK I Valitsus kinnitas Eesti seisukohad COVID-19 mõjude leevendamise majandusmeetmete kohta
Täna koguneb laiendatud formaadis Euroopa Liidu rahandusministreid koondav eurorühm ning seoses sellega kinnitas valitsus e-istungil Eesti seisukohad COVID-19 viiruse mõjude leevendamise majandusmeetmete paketi kohta. Eurorühmas on plaanis kinnitada majandusmeetmete pakett kogumahuga ligi 580 miljardi eurot.
Pakett hõlmab Euroopa Stabiilsusmehhanismi krediidiliini, tööhõive toetamise erakorralist rahastut, täiendavat koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatust, erakorralise toetuse instrumendi aktiveerimist COVID-19 kriisis ning Euroopa Investeerimispanga ettepanekut garantiifondi loomiseks.
Kokkuvõtlikult Eesti seisukohad:
Euroopa Stabiilsusmehhanismi ennetav krediidiliin (240 miljardit eurot)
Pandeemia kontrolli alla saamiseks ja majanduskahju piiramiseks on oluline, et kõigil liikmesriikidel on võimalik teha selleks vajalikud kulutused.
Eesti on seisukohal, et COVID-19 kriisis on kohane kasutada kriisilahenduseks loodud Euroopa stabiilsusmehhanismi olemasolevaid toetusinstrumente, mida saab kiiresti rakendada. Kui kriis süveneb, oleme valmis kaaluma täiendavate instrumentide loomist.
Tööhõive toetamise erakorraline rahastu (100 miljardit eurot)
Eesti peab õigustatuks ajutise kriisiinstrumendina COVID-19 põhjustatud mõjudega toimetulekuks lühiajaliste tööturukulude toetusinstrumendi loomist. Oluline on, et toetuse rakendamine oleks kriisile kohaselt operatiivne. Euroala riikidel peab olema tagatud võimalus instrumendi raames tingimuste täitmisel laenu saada.
Tööturukulude toetuse erakorralise rahastu maht on planeeritud 100 miljardile eurole. Sellisest mahust tuleneb Eesti jaoks võimalik otsene garantiikohustus suurusjärgus 50 miljonit eurot.
Täiendav koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus (37 miljardit eurot)
Eesti on seisukohal, et täiendav koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatus parandab oluliselt võimalusi struktuuri- ja investeerimisfondide ja enim puudust kannatavate isikute abifondi vahendite kasutamiseks kriisi mõjude leevendamiseks.
Varasema koroonaviirusega võitlemise investeerimisalgatusega anti liikmesriikidele võimalus veel kasutamata struktuurivahendeid (37 miljardit eurot EL-is, Eestis 295 miljonit eurot) kasutada kriisiga võitlemiseks. Nüüdse ettepanekuga suurendatakse paindlikkust nende kasutusele võtmiseks veelgi.
Eesti leiab, et liikmesriigid vajavad pädevust muuta rakenduskavasid rohkem, kui algatus võimaldab, sh tõsta Euroopa Liidu poolse kaasrahastamise määra erandkorras 100%-ni ja muuta fondide vahelist rahalist jaotust, kui vastavad muudatused on seotud kriisi mõjude leevendamisega või toetavad kriisist väljumist.
Euroopa Merendus- ja Kalandusfondist peab olema võimalik pakkuda ettevõtetele käibekapitali ning väljapakutud meetmeid peab olema võimalik rakendada kohe ja mitte järgneval aastal.
Eesti toetab ladustamisabi taastamist Euroopa Merendus- ja Kalandusfondis ning kalapüügi ajutise peatamise meetmete võimaluste laiendamist. Vesiviljelussektoris toetame käibe langusest tulenevat majanduskahju kompenseerimise võimaldamist.
Eesti toetab põhimõtet, et toetuse saajatelt ja liikmesriikidelt ei nõuta projektideks kasutatud raha tagasi, kui neil pole tulenevalt kriisist võimalik kokku lepitud tegevusi täies ulatuses ellu viia või eesmärke saavutada.
Erakorralise toetuse instrumendi aktiveerimine COVID-19 kriisis (3 miljardit eurot)
Võttes arvesse COVID-19 kriisi erakordsust, toetab Eesti Euroopa Komisjoni ettepanekut erakorralise toetuse instrumendi aktiveerimiseks ning selle katteks pakutud EL eelarve lahendusi.
Instrumendist saab toetada selliseid kriisi leevendamiseks vajalikke investeeringuid, mida ei saa katta teistest EL eelarve fondidest. Näiteks Meditsiinitarvikute laovaru loomine taaskasutatavatest meditsiinivahenditest, näiteks hingamisaparaadid. Samuti on võimalus toetada tootmisrajatiste ümberkohandamist vajalike meditsiinitarvikute tootmiseks.
Euroopa Investeerimispanga ettepanek garantiifondi loomiseks (25 miljardiline garantiifond võimaldab mobiliseerida kuni 200 miljardit)
Toetame Euroopa Investeerimispanga ajutise ja sihtotstarbelise üle-euroopalise garantiifondi loomist, mis on suunatud COVID-19 majandusmõjudega toimetulekuks.
Eesti on valmis kaaluma osalust kuni 25 miljardi euro suuruse mahuga fondis vastavalt Euroopa Investeerimispanga kapitalivõtmele. Fondi mahu suurendamine ei tähenda Eesti automaatset nõustumist oma garantiiosaluse kasvamisega.
Fondi poolt teostatavaid projekte peab jaguma kõikidesse riikidesse ning vajadusel peab Euroopa Investeerimispank osutama ka tuge sobivate projektide kokku panemisel.
Eesti on valmis kaaluma Euroopa Investeerimispanga kapitalisuurendust majanduse taastumisperioodi kiirendamiseks. Normaalse olukorra taastumisel peavad investeerimispanga ärimahud naasma tavatasemetele ning pank hoidma puhvreid, et järgmisteks kriisideks paremini valmis olla.
Täiendavalt on Eesti valmis pikaajalise Euroopa Liidu eelarve suurendamisega selliselt, mis võimaldaks taaskäivitamise rahastamiseks vajalikke finantsinstrumente välja anda. Riikidevahelistel garantiidel põhinevaid instrumente toetab Eesti ainult koheste kriisimeetmete puhul nagu näiteks tööhõive toetamise erakorraline rahastu.
