Õlg alla puhtale keskkonnale: ettevõtjate koostöös saavad kõik Saaremaa ja Muhu koolid sortimisjaamad
Eesti Ringmajandusettevõtete Liit koostöös Saaremaa ja Muhu valla ning liikmes- ja kohalike ettevõtetega paigaldas kõikidesse Saaremaa ja Muhu koolidesse jäätmete sortimisjaamad. Saaremaa 19 ja Muhu Liiva kooli õpilastel ning töötajatel on võimalik nüüd olmejäätmeid sortida neljaks: pakendi-, bio-, paber/papp- ja segaolmejääde. Projekti osana viiakse läbi ka koolitused, mis õpetavad õigesti olmejäätmeid sorteerima.
Endise Saaremaa vallavanema, praeguse keskkonnaministri Madis Kallase sõnul on jäätmete liigiti kogumine igaühe asi, sest vastutame koos, millise jälje keskkonnale jätame. „Kõige parem oleks kui jäätmeid üldse ei teki või tekib neid võimalikult vähe. Kui jäätmed aga juba tekivad, on väga tähtis neid korrektselt käidelda. Tuleb aru saada, et ringlusse saab suunata ainult liigiti kogutud jäätmeid ja kui kõik visata ühte kasti, ei ole enamasti võimalik sellest midagi teha,” ütles Kallas, “jäätmete liigiti kogumine koolides on väga oluline algatus, sest just lapsed on tihti eeskujudeks ka täiskasvanutele ning õpetavad ema-isagi jäätmeid sorteerima. Kui juba koolilapsed saavad jäätmete liigiti kogumisega hakkama, siis pole täiskasvanutel küll ühtegi vabandust, miks seda mitte teha.”
„Selleks, et jäätmetest oleks võimalik midagi teha, neid materjalina ringlusse suunata, peab neid liigiti koguma. Lapsed ja noored on kõige vastuvõtlikumad, mistõttu otsustasime alustada samm-sammult ja just noortega: sortimisharjumuse tekitamine on kõige alus,“ rääkis Eesti Ringmajandusettevõtete Liidu tegevjuht Margit Rüütelmann. „Kogemus näitab, et ainult tekkekohal kogumisega õnnestub saada jäätmetest kvaliteetset materjali, mida materjalina ringlusesse suunata.“
Rüütelmanni sõnul viidi sama projekt läbi esimest korda aasta eest Hiiumaal, kus on aastaga juba ka häid tulemusi näha. „Kui pakkuda mugavat võimalust tekkekohal jäätmeid liigiti koguda, siis suurem osa inimestest seda ka teeb,“ selgitas Rüütelmann ning lisas, et projektiga Hiiumaal ja Saaremaal alustamine oli tingitud just sellest, et kogukond on kokkuhoidev ja väike, lihtne on teha selgitustööd ja ka jälgida muutusi.
Jäätmete liigiti kogumine on eelduseks, et seda, mida me mõistame ressursi all – erinevad materjalid – on võimalik üksteisest eraldada. Vastasel juhul on tegemist lihtsalt prügiga. Jäätmete liigiti kogumisel mängib olulist rolli nende üleandmise mugavus ehk see, kui kaugel asub elanikule lähim õige konteiner. Uuringud näitavad, et segaolmejäätmete seas on nii-öelda valesid jäätmeid kõige rohkem just biojäätmete näol.
Ringmajandusettevõtete Liidu koolide sortimisjaamade projekti peamine eesmärk on kogumise harjumise tekitamine. Eesti maakonnad ja koolid on sortimisvõimaluste poolest väga erinevad ja ka ebaühtlased. ERMELi pikemaajalisem eesmärk on varustada kõik Eesti koolid ühesuguste sortimisjaamadega, et koolides üle Eesti oleks ühtne jäätmete liigiti kogumise süsteem ja koolilastel tekiks võimalikult varakult jäätmete liigiti kogumise harjumus.
Lisaks sortimisjaamade paigaldamisele viib liit läbi ka õpetajate koolitusi ja Keskkonnaameti toel koolitatakse õpilasi. Koostöös omavalitsuse ja jäätmevedajaga korrastatakse ka koolide õues olevad kogumismahutid, et koolimajas sees kogutavad jäätmeliigid oleks võimalik ka õues panna liigiti ja need jätkaksid oma teekonda ringlusesse materjalina.
