PODCAST „JUHTIMINE JUHTIMISETA“ #7 I Millal on tagasiside andmine asjakohane ja millal mitte?
Podcasti “Juhtimine juhtimiseta” 7. episoodis vestlesid Ivar Raav, kogenud ärijuht, koolitaja, mentor ja raamatu „Juhtimise jalajälg“ autor, ning Reelika Jeferjev, coach, ärijuht ja koolitaja, koos tugevuste coachi Aili Nurmeotsaga teemal, mis puudutab tagasisidet ja edasisidet. Vestlus tõi esile mitmeid praktilisi mõtteid, kuidas neid kontseptsioone mõista ja efektiivselt kasutada.
Tagasiside ja tugevuste ülearendamine
Aili Nurmeots, kes igapäevaselt aitab inimestel leida ja arendada oma loomupäraseid tugevusi, tõi välja, et isegi tugevustel on omad piirid. “Kui tugevusi kasutatakse teadvustamata või tasakaalustamata, võivad need muutuda probleemiks,” selgitas Aili. Ta tõi näiteks inimese, kelle saavutustung ehk on sedavõrd tugev, et see võib hakata segama teiste tööd või tekitada ülemäärast vastutustunnet. “Tugevuste arendamine on eneseteadlikkuse tööriist, kuid oluline on hoida need balansis,” rõhutas ta.
Kas tugevused võivad minna “üle võlli”?
Ivar Raav küsis, kas tugevused võivad tõesti “üle võlli minna.” Aili vastas, et teadlikkus oma tugevustest on võtmetähtsusega. Kui inimene ei oska oma loomupäraseid andeid tasakaalustada, võib ta näiteks ületöötamisega jõuda seisu, kus tema tugevus muutub teistele häirivaks või isegi tema enda tervisele kahjulikuks.
Tagasiside kui enese- ja meeskonnajuhtimise tööriist
Reelika Jeferjev tõi esile, et tagasiside on oluline tööriist nii enese- kui ka meeskonnajuhtimises. “See aitab mõista, kus me praegu oleme ja kuidas edasi liikuda,” märkis ta. Ta lisas, et tagasiside peaks keskenduma tegevustele, mitte inimestele. “Kui meeskonnas on selge, et tagasiside eesmärk on aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele, on seda lihtsam aktsepteerida,” ütles ta.
Aili lisas, et avatud ja usalduslik keskkond aitab kaasa positiivse tagasiside vastuvõtmisele. “Kui inimesed saavad rääkida oma tugevustest ja vajadustest, loob see usaldusliku aluse ka keerulisema tagasiside andmiseks,” rõhutas ta.
Kui meeskonnas on selge, et tagasiside eesmärk on aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele, on seda lihtsam aktsepteerida.
Radikaalne siirus: otsekohesus ja hoolimine
Vestluse üheks keskpunktiks sai Kim Scotti raamatu “Radikaalne siirus” mudel, mis seob tagasiside andmise otsekohesuse ja isikliku hoolimise skaaladel. Aili selgitas, et tagasiside eesmärk peaks olema alati paranduste soodustamine, mitte lihtsalt kriitika. “Kui isiklik hoolimine on madal ja otsekohesus kõrge, võib see muutuda vastikuks agressiivsuseks,” hoiatas ta. Samas rõhutas ta, et tõeliselt siiras tagasiside eeldab hoolimist ja soovi aidata teisel inimesel areneda.
Ivar lisas, et tagasiside võib muutuda traumaatiliseks, kui puudub selge fookus ja usaldus. “Meil kõigil on olnud kogemusi halvasti antud tagasisidega, mis jätab hinge kriimud. Seetõttu mõeldaksegi sageli välja uusi termineid, nagu edasiside, et eemalduda negatiivsetest assotsiatsioonidest.“
Tagasiside võib muutuda traumaatiliseks, kui puudub selge fookus ja usaldus.
Edasiside – uus perspektiiv
Arutelus jõuti järeldusele, et hästi antud tagasiside on tegelikult ka edasiside. “Kui tagasiside annab konkreetseid soovitusi, kuidas edasi liikuda, siis aitab see inimesel areneda ja seada uusi sihte,” märkis Reelika. Tema sõnul ei ole tähtis, kas kasutame sõna “tagasiside” või “edasiside”, oluline on fookus: aidata teisel inimesel oma tegevusi paremaks muuta.
Aili tõi välja, et tagasiside ilma edasisuunata muutub lihtsalt kriitikaks. “Kui ei räägita sellest, mida ja kuidas saaks paremini teha, ei ole tagasisidel praktilist väärtust,” rõhutas ta.
Kui tagasiside annab konkreetseid soovitusi, kuidas edasi liikuda, siis aitab see inimesel areneda ja seada uusi sihte.
Usaldus – tagasiside alustala
Kõik osalejad nõustusid, et usaldus on ausa ja konstruktiivse tagasiside alustala. Ivar tõi näiteks Patrick Lencioni meeskonnamudeli, kus usaldus on aluseks edasistele sammudele, nagu konfliktide käsitlemine ja pühendumus. “Kui usaldust ei ole, ei ole ka tõelist tagasisidet,” rõhutas ta.
Aili sõnul aitab avatus ja ausus luua seda usalduslikku õhkkonda. “Kui inimesed tunnevad, et nende arvamusi ja vajadusi hinnatakse, on nad valmis ka keerulisemat tagasisidet vastu võtma.“
Peamised mõtted podcast`ist:
- Kui tugevusi kasutatakse teadvustamata või tasakaalustamata, võivad need muutuda probleemiks.
- Teadlikkus oma tugevustest on võtmetähtsusega. Kui inimene ei oska oma loomupäraseid andeid tasakaalustada, võib ta näiteks ületöötamisega jõuda seisu, kus tema tugevus muutub teistele häirivaks või isegi tema enda tervisele kahjulikuks.
- Tagasiside peaks keskenduma tegevustele, mitte inimestele. Kui meeskonnas on selge, et tagasiside eesmärk on aidata kaasa ühiste eesmärkide saavutamisele, on seda lihtsam aktsepteerida.
- Tõeliselt siiras tagasiside eeldab hoolimist ja soovi aidata teisel inimesel areneda.
- Kui tagasiside annab konkreetseid soovitusi, kuidas edasi liikuda, siis aitab see inimesel areneda ja seada uusi sihte.
- Tagasiside ilma edasisuunata muutub lihtsalt kriitikaks. Kui ei räägita sellest, mida ja kuidas saaks paremini teha, ei ole tagasisidel praktilist väärtust.
- Kui inimesed tunnevad, et nende arvamusi ja vajadusi hinnatakse, on nad valmis ka keerulisemat tagasisidet vastu võtma.
