Põllumajandusettevõtjate tulemuslikkuse parandamise toetus soosib keskkonnahoiule panustavaid investeeringuid
Maaeluminister allkirjastas maaelu arengukava 2014–2020 raames makstava põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamise investeeringutoetuse määruse muudatuse, millega hakatakse taotlusi hinnates senisest enam soosima keskkonnahoidu panustavaid investeeringuid.
Maaeluministri Urmas Kruuse sõnul tehti määruse muudatused, arvestades erinevate sektorite vajadusi ja keskkonnaeesmärke, mis on vaja saavutada. „Senisest enam eelistatakse investeeringud, mis panustavad järgmise Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika eesmärkide ning keskkonna- ja kliimapoliitika eesmärkide saavutamisse. Soovime suunata põllumajandustootjaid läbi hindamiskriteeriumite antavate eelistuste rohkem investeerima keskkonnasäästlikesse lahendustesse, arvestades konkreetse sektori vajadusi,“ ütles minister.
Näiteks piimatootmises ja loomakasvatuses eelistatakse investeeringuid, mis tehakse sõnniku- või silohoidla ehitamiseks. Teravilja kasvatamisel eelistatakse sellise kuivati ostmist või ehitamist, mis kasutab küttena ainult bioloogiliselt taastuvaid või vähem CO2-heidet tekitavaid energiaallikaid. Muude põllumajandussaaduste tootmisel eelistatakse näiteks investeeringuid, mis tehakse vee kokkuhoidu katmikalal või energiasäästu suurendamiseks.
Samuti suurendatakse loomakoha maksumust 25% võrra. „Viimase aastaga on ehitushinnad märkimisväärselt tõusnud ja see mõjutab investeeringute tegemist. Seega on oluline suurendada loomakoha maksumust, et säilitada loomakasvatusinvesteeringute puhul konkurentsivõime,“ lausus Urmas Kruuse.
Tegemist on Eesti maaelu arengukava 2014–2020 meetmega 4.1 „Investeeringud põllumajandusettevõtete tulemuslikkuse parandamiseks“. Meetme raames saavad toetust taotleda põllumajandustootjad (põllumajandusliku müügituluga üle 14 000 euro), tunnustatud tootjarühmad ning tootjaorganisatsioonid põllumajanduslike tootmishoonete ehitamiseks (sh laiendamine ja rekonstrueerimine), põllumajandusmasinate või -seadmete ostmiseks (sh tootmishoone inventar) ja istandike rajamiseks või laiendamiseks vajaliku paljundusmaterjali ostmiseks.
Meetme 4.1 raames on toimunud seitse taotlusvooru ja kokku on toetust määratud 1378 põllumajandustootjale summas 140 miljonit eurot. Järgmise aasta veebruarikuus avatava taotlusvooru eelarve on üle 20 miljoni euro.
Eesti maaelu arengukava 2014–2020 on Euroopa Maaelu Arengu Põllumajandusfondist ja Eesti riigieelarvest rahastatav programm, mille raames toetatakse põllumajanduse ja maaelu arengut kokku ligi miljardi euroga.
