PÕLLUMAJANDUSLIK ABI I Riigikogu suurendas põllumajandusliku abi ülempiiri
Riigikogu võttis tänasel istungil vastu kolm seadust, neist ühega saavad Eesti põllumajandustootjad kasutada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muutmise seaduse (124 SE), mille eesmärk on sätestada õiguslik alus põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kõrgema ülempiiri rakendamiseks Eestis.
Eesti põllumajandustootjatel on nüüd võimalus saada põllumajanduslikku vähese tähtsusega abi Euroopa Liidu õigusega lubatud maksimaalses määras ehk 25 000 eurot senise 20 000 euro asemel. Samuti saab Eesti riik kasutada maksimaalset võimalikku põllumajandusliku vähese tähtsusega abi kogusummat ehk 13,7 miljonit eurot senise 11,4 miljoni euro asemel kolme eelarveaasta kohta.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 92 Riigikogu liiget.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud tubakaseaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse (9 SE). Seadusega võetakse üle ELi tubakadirektiivi kaks artiklit, mille alusel hakatakse rakendama tubaka salaturu ohjeldamiseks üle-Euroopalist tubakatoodete tuvastamise ja jälgimise süsteemi. Direktiivi ja rakendusaktide kohaselt hakatakse üle Euroopa Liidu tubakatoodete tarbijapakendeid märgistama kordumatu tunnuskoodiga ning neile paigaldatakse võltsimiskindel turvaelement. Eestis võetakse turvaelemendina kasutusele maksumärk, mis vastab ELi õigusakti nõuetele. Kui tootele maksumärki ei paigaldata, tuleb tootele paigaldada tootja turvaelement.
Lisaks lubatakse seadusega e-sigarettides mentooli lõhna ja maitse lisamine. Samuti tühistatakse Eestis üldine suitsuvabade tubakatoodete müügikeeld ja lubatakse uudsete suitsuvabade tubakatoodete käitlemine. Suukaudsele tubakale, närimistubakale, nuusktubakale jt suitsuvabadele tubakatoodetele jäävad keelud kehtima.
Läbirääkimistel võtsid sõna Tarmo Kruusimäe (I) ja Jevgeni Ossinovski (SDE).
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 74 Riigikogu liiget, vastuhääli oli 12.
Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud vedelkütusevaru seaduse muutmise seaduse (133 SE), mille kohaselt arvestatakse kalendriaasta senise kolme kuu vältel edaspidi kalendriaasta esimesel kuuel kuul kohustuslikku vedelkütusevaru üle-eelmise kalendriaasta andmete alusel. Üldreeglina arvutatakse kohustusliku vedelkütusevaru eelmise kalendriaasta sisseveetud või tarbitud kütuse järgi. Lisaks täpsustatakse seaduses viiteid Euroopa Liidu õigusele. Seadusega võetakse üle Euroopa Komisjoni rakendusdirektiiv.
Seaduse vastuvõtmise poolt oli 87 Riigikogu liiget.
Riigikogus läbis teise lugemise:
Riigikogus läbis teise lugemise 27. veebruaril katkestatud maareformi seaduse, maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (87 SE).
Eelnõuga võimaldatakse füüsilisest isikust kasutusvaldajal anda maa kasutusele teistele isikutele, juhul kui sellel maal jätkatakse põllumajandusliku tootmisega. Täiendavaks tingimuseks seatakse nõue, et kasutusvaldajal on õigus anda maad kasutamiseks äriühingule, mis kuulub isikule endale, tema abikaasale või sugulasele rohkem kui poole ulatuses. Oluline on, et isik, kelle kasutuses maa on, vastaks nimetatud tingimustele kogu maa kasutamise aja.
Samuti reguleeritakse eelnõuga kasutusvalduse lepingute pikendamist. Kehtiva õiguse kohaselt toimub kasutusvalduse pikendamine maareformi seaduse alusel, mis ei ole aga kooskõlas riigivara valitsemise üldpõhimõtete ja ELi konkurentsiõiguse põhimõtetega. Vastuolu tekib riigiabi reeglite ja isikute võrdse kohtlemise põhimõttega. Seega peaks kasutusvalduse lepingute pikendamine toimuma riigivaraseaduse alusel.
Eelnõu kohaselt peab põllumajandusliku tootmisega tegeleva maa kasutusvaldaja kasutusvalduse pikendamiseks veel kuni 15 aastaks esitama kirjaliku taotluse Maa-ametile hiljemalt kolm kuud enne kasutusvalduse lõppemist. Juhul, kui kasutusvaldus lõppeb enne käesoleva aasta 31. augustit, on kasutusvaldajal siiski õigus esitada kasutusvalduse seadmise lepingu pikendamise taotlus vanal alusel ehk kolme kuu jooksul kasutusvalduse lõppemise tähtpäeva möödumisest. Lepingut ei pikendata, kui kasutusvaldusesse antud maa on vajalik riigivõimu teostamiseks, kohalikule omavalitsusele tema ülesannete täitmiseks või muul avalikul eesmärgil.
Riigivara kasutamise tingimuste ühetaoliseks kohaldamiseks määratakse pikendatud kasutusvalduse tasuks turupõhine kasutustasu. Kasutustasu alammääraks kehtestatakse kümme eurot. Samuti kohustatakse kasutusvaldajat tasuma maamaksu ning muid kinnisasjaga seotud kõrvalkulusid, makse ja koormisi. Eelnõus nähakse ette kolmeaastane periood sujuvaks üleminekuks turupõhisele kasutustasule. Esimesel aastal pärast kasutusvalduse lepingu pikendamist on tasu 33% ja teisel aastal 66% turupõhisest kasutustasust. Alates kolmandast aastast on tasu turupõhine.
Eelnõuga sätestatakse, et kasutusvaldajal on õigus pärast kasutusvalduse pikendamist taotleda maa omandamist vastavalt maareformi käigus kasutusvaldusesse antud maa omandamise seadusele. Samuti ei piirata väljaostmise võimalust esimesel kahel aastal pärast kasutusvalduse pikendamist.
Riigikogus läbis esimese lugemise:
Valitsuse algatatud tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (elektrooniliste võimaluste laiendamine koosolekute korraldamisel ja otsuste vastuvõtmisel) eelnõuga (180 SE) kaotatakse põhjendamatud erinevused juriidiliste isikute liikide vahel koosolekute pidamise ja otsuste vastuvõtmise regulatsioonis. Seega laiendatakse kõigi juriidiliste isikute organite võimalusi otsuste vastuvõtmiseks, ilma et oleks vaja läbi viia tavapärast, füüsilist kohalolekut nõudvat koosolekut.
Seletuskirjas märgitakse, et kuigi eelnõu koostamise vajadus ilmnes eriti selgelt 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorra ajal, on eelnõus välja pakutud lahendused mõeldud kasutamiseks ka pärast eriolukorra lõppu.
Eelnõuga kaotatakse nõue, et mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku protokolli lisaks olev üldkoosolekust osavõtnute nimekiri peab olema omakäeliselt allkirjastatud. Muudatusega ühtlustatakse mittetulundusühingu liikmete üldkoosoleku osalejate registreerimise ja protokolli koostamise nõuded teistele ühingutele kehtivate nõuetega.
Lisaks sisaldab eelnõu ka äriseadustiku muutmise seaduse (osa võõrandamine) muudatust, millega jõustatakse osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamine esimesel võimalusel. Kiirkorras osa võõrandamise ja pantimise kohustustehingu vorminõude kaotamise jõustamine on vajalik, kuna tehingute notariaalne tõestamine on muutunud kriisiolukorras keeruliseks riikide poolt kehtestatud liikumispiirangute tõttu, samuti põhjusel, et välisriikide dokumentide väljastamine ning Eestisse saatmine nõuab tavapärasest rohkem aega.
Valitsuse algatatud riigipiiri seaduse muutmise seaduse eelnõuga (178 SE) kehtestatakse piirivöönd ja muudetakse piiririba sätteid, et need vastaksid tegelikele vajadustele.
Idapiiri projekteerimisel ja katselõikude rajamisel on ilmnenud, et kehtiva seaduse kohasele kuni 10-meetrisele piiriribale on piiri valvamiseks vajalike elementide rajamine väga keeruline. Kuna kõik piirilõigud on erineva maastikuga, vajab nende valmisehitamine erinevaid lahendusi ja iga piirilõik tuleb projekteerida eri moodi. Seetõttu kaotatakse seadusest 10-meetri määratlus ja edaspidi määrab piiriba laiuse kindlaks Vabariigi Valitsus oma määrusega.
Eelnõuga sätestatakse piirivööndi regulatsioon, et tagada tõhus piiriturvalisus ja piirirežiim. Piirivööndi moodustab kuni viie kilomeetri laiune piiriribaga paralleelne maa-ala piiriribast sisemaa poole. Ka piirvööndi laius määratakse Vabariigi Valitsuse määrusega, arvestades riigipiiri valvamiseks vajaliku maa-ala suurust ja looduslikke tingimusi.
Muudetakse sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist. Kehtiva seaduse kohaselt võib valdkonna eest vastutav minister anda ülesande korraldada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemine ja hallata piiriületuse ootejärjekorra andmekogu üle kohaliku omavalitsuse üksusele või eraõiguslikule juriidilisele isikule.
Eelnõuga luuakse valdkonna eest vastutavale ministrile õigus volitada politsei- ja piirivalveametit nimetatud halduslepingute sõlmimine; kehtestatakse piiriületuse ootejärjekorra korraldamise eest võetavad tasud ühe euro täpsusega; eraldatakse piirijärjekorra korraldamise regulatsioon seaduses piirirežiimi regulatsioonist, sest see on liikluskorralduslik meede, ning muudetakse kõnealune regulatsioon selgemaks ja arusaadavamaks.
Muudatus aitab tõhustada sõidukite maanteepiiripunkti sisenemise korraldamist, mis parandab piiripunkti suunduvate teede liiklusturvalisust.
Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse (Eestis töötamise reeglite väärkasutuse vähendamine) eelnõuga (145 SE) tõkestatakse Eestis töötamise reeglite kuritarvitamist ning tagatakse, et ettevõtted ei hoiaks maksude tasumisest kõrvale ja maksaks välismaalastele nõuetekohast Eesti keskmist brutokuupalka.
Seletuskirjas märgitakse, et Eestis töötava välismaalase faktiline tegevus peab vastama tema Eestis töötamise õiguslikule alusele ja eesmärgile. Lisaks Eestis lühiajaliselt töötavatele kolmandate riikide kodanikele ja nende tööandjatele laieneks kohustus Eestis töötamise seaduslikkust tõendada ka renditööjõudu kasutavale ettevõttele ehk kasutajaettevõtjale. Kui välismaalane teeb Eestis renditööd või osutab teenust, on ka kasutajaettevõtja kohustatud tagama, et välismaalane töötab Eestis vastavalt selleks antud õiguslikule alusele ning tööandja ja kasutajaettevõtte vahel sõlmitud lepingule või muule kokkuleppele. Kohustuse täitmata jätmisel on edaspidi võimalik kasutajaettevõtet võtta vastutusele ja karistada väärteokorras rahatrahviga. Füüsilist isikut kuni 300 trahviühiku ja juriidilist isikut kuni 32 000 euro määras. Samad trahvimäärad kehtivad ka praegu.
Töötajate Eestis viibimise ja töötamise õigusliku aluse kontrollimist saab teha PPA kodulehel olevate e-päringute kaudu. Kui töötajal pole seaduslikku alust töötamiseks, on võimalik PPA iseteeninduskeskkonna kaudu esitada välismaalase lühiajalise töötamise registreerimise taotlusi ka elektrooniliselt.
Tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatuste eesmärk on tagada, et kõikide Eestis tööjõurenditeenust pakkuvate ettevõtjate ning Eestis töötavate inimeste tulumaksukohustus oleks võimalikult sarnane. Muudatuste tulemusena täpsustub Eestis töötavate mitteresidentide töötasu maksustamise õigus ning mitteresidendist ettevõtjatele, kel on Eestis töötajad, kehtestatakse maksu- ja tolliametis registreerimise- ning töötasudelt tulumaksu kinnipidamise kohustus.
Riigikogu ei võtnud vastu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse „Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele lõpptarbija taastuvenergia tasu tõusu ära hoidmiseks“ eelnõu (150 OE). Eelnõuga sooviti ära hoida lõpptarbija taastuvenergia tasu rohkem kui 20 protsenti, mis kaasneks juhul, kui Eesti Energial tekib õigus saada elektrituruseaduse § 59 alusel Tootsi tuulepargis taastuvenergia toetust. Samuti sooviti otsuse eelnõuga luua tingimused järgnevatel aastatel taastuvenergia tasude vähenemiseks lõpptarbija jaoks.
Läbirääkimistel võttis sõna Lauri Läänemets (SDE).
Otsuse vastuvõtmise poolt hääletas 9, vastu oli 47 ning erapooletuks jäi 3 Riigikogu liiget.
Riigikogu liikmete esitatud arupärimistele vastas haridus- ja teadusminister Mailis Reps.
Riigikogu liikmed Heljo Pikhof, Helmen Kütt, Indrek Saar, Ivari Padar, Jaak Juske, Jevgeni Ossinovski, Kalvi Kõva, Katri Raik, Lauri Läänemets ja Raimond Kaljulaid soovisid ministrilt teada, kuidas on eriolukorra ajal korraldatud koduõpe. Nad tundsid huvi, mida on distantsõppest õppitud ja mis on olnud põhilised väljakutsed.
Minister Reps möönis arupärimisele vastates, et digitehnoloogia kasutuses on koolid üsna erinevas seisus. Ta tõi välja, et distantsõppe esimesed päevad tõid kaasa tehnilised küsimused, õpilaste kodutöö mahu kahe nädalaga üldiselt korrastus. Kõige keerulisem oli ministri hinnangul distantsõppega kohaneda hariduslike erivajadusega õpilastel.
Oma vastuses tõi minister muuhulgas välja, et õpiraskused tekkisid distantsõpe ajal umbes 0,65 protsendil õpilastest, mis on samas suurusjärgus kui tavaõppe ajal õpiraskustes olevate õpilaste hulk. Minister möönis, et ehkki need grupid ei ühti, ei ole see protsenti väga palju muutunud.
Distantsõppest rahulikuks väljumiseks on Repsi sõnul periood 15. mai–10. juuni. Selles vahemikus tuleks tema sõnul erilist tähelepanu pöörata tundlikele õpilaste rühmadele.
Läbirääkimistel osalesid Katri Raik (SDE) ja Urmas Kruuse (RE).
Riigikogu liikmed Heidy Purga, Andres Sutt, Ants Laaneots, Erkki Keldo, Urve Tiidus, Madis Milling, Urmas Kruuse, Jüri Jaanson, Kristina Šmigun-Vähi, Liina Kersna, Annely Akkermann, Maris Lauri, Mart Võrklaev, Vilja Toomast, Signe Riisalo ja Hele Everaus tundsid samuti huvi hariduskorralduse vastu eriolukorra ajal.
Arupärijad soovisid teada, miks lõpetatakse distantsõpe 15. mail, mitte õppeaasta lõpus ja mis on koolide osalise avamise eesmärk? Minister Reps selgitas, et õppeaastas on 175 õppepäeva ja suvevaheaeg algab 10. juunil. Õppeaasta lõpeb 31. augustil ja suvevaheajal õppetööd ei toimu ei digitaalsel ega mingil muul viisil. Küll aga on ministri sõnul antud koolidele võimalus pärast 15. maid distantsõppelt üle minna kontaktõppele, juhul kui kool koos pidaja ja lapsevanematega peab seda vajalikuks ja võimalikuks tervise ja ohutuse seisukohalt.
Päriti ka lõpuaktuste kohta, mille peale minister Reps vastas, et sotsiaalsed suuremad pidustused võiks lükata suve teise poolte. Kui aga pidulikul aktusel osaleks vaid lõpetajad ja kooli juhtkond ning teised inimesed osaleksid sellele pidulikul sündmusel digitaalselt näiteks otseülekannet jälgides, siis on see kõigile väga mõistlik lahendus.
Vabas mikrofonis võttis sõna Helmen Kütt (SDE).
Istung lõppes kell 20.30.
