Avaleht Majandus Rahanduskomisjon ja majanduskomisjon arutasid kevadist majandusprognoosi
Rahanduskomisjon ja majanduskomisjon arutasid kevadist majandusprognoosi

Rahanduskomisjon ja majanduskomisjon arutasid kevadist majandusprognoosi

Riigikogu rahanduskomisjoni ja majanduskomisjoni tänasel ühisel videoistungil arutati koos rahandusminister Keit PentusRosimannusega rahandusministeeriumi kevadise majandusprognoosi mõju riigieelarvele ja majanduse olukorrale.

Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar ütles, et tänavune majanduskasvu prognoos 2,5% ja tuleval aastal 4,8% SKP reaalkasvu sisendab küll optimismi, kuid selle teoks saamine on ikkagi otseselt seotud koroonakriisi seljatamisega ja kannatada saanud majandussektorite taastumisvõimega.

„Kriisieelsele tasemele jõudmine on võimalik, kui kaovad piirangud majandustegevuseks ja taastub tööhõive paljudel aladel. Tulenevalt taastumise ebaühtlasest käigust majanduses peame vaatama tähelepanelikult nii tänavusele kui ka järgmise aasta riigieelarvele, et riik ei jääks hätta püsikohustuste täitmisega ja suudaks samal ajal aidata kaasa majanduse taastumisele,“ lisas ta.

Savisaare sõnul tuleb kõiki neid aspekte arvesse võtta riigieelarve strateegia koostamisel, et mitte liialt süvendada valitsuse nominaalset eelarvedefitsiiti, mis on sellel aastal 6%. „Tänu eelmise koalitsiooni koostatud majanduse elavdamise paketile on defitsiit eelmisel aastal koostatud riigieelarve strateegiaga võrreldes 0,7% SKP-st väiksem. Loodame, et sama positiivse efekti annab ka käesoleva aasta lisaeelarve,“ selgitas Savisaar.

Ta viitas rahandusministeeriumi andmetele, mille kohaselt maksulaekumisi kasvatavad varasema prognoosiga võrreldes paranenud majanduskeskkond ja pensioni teise samba muudatused, kuluprognoosi kergitavad aga kriisi leevendamiseks koostatud lisaeelarvega ette nähtud lühiajalised toetusmeetmed. Prognoosi kohaselt hakkab sügav eelarvepuudujääk järgmisest aastast kriisist väljumisel jõuliselt vähenema, kuid nii käesoleva kui ka järgnevate aastate eelarvepositsioon on puudujäägis nii nominaalselt kui ka struktuurselt.

Majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et küsimus number üks lähiaastal Eesti majandusele on kiire ja sujuv vaktsineerimine ning kiita tuleb kõiki, kes näevad terviserindel vaeva mistahes rollis kriisis lahendamisega.

Rahandusministeeriumi esitatud kevadine majandusprognoos on valitsusele aluseks riigi lähiaastate eelarvestrateegia väljatöötamisele.