Rakendusuuringute programm on ettevõtjate seas üha populaarsem
EASi rakendusuuringute programmi (edaspidi RUP) kolmandasse toetusvooru kandideeris 56 projekti. Huvi programmi vastu on iga vooruga märkimisväärselt kasvanud, seekord oli huvi toetuse vastu vooru eelarvega võrreldes ligi kolmekordne.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti sõnul näitab toetusvooru taaskord väga suur taotlejate arv Eesti ettevõtete innovatsioonivalmidust. „Maailmas on pöördelised ajad ja on näha, et üha rohkem ettevõtjaid mõistab, et nii Eestis kui maailmas konkurentsis püsimiseks tuleb juba täna investeerida teadus- ja arendustöösse ning innovatsiooni. Kindlasti peame riigina selliste toetusvoorudega jätkama, et tuua ettevõtted ja teadlased üksteisele veel lähemale. Eesmärk on jõuda välja sarnase rakendusuuringute keskuseni, nagu Põhjamaadel või Kesk-Euroopa riikidel on juba aastakümneid olnud,“ märkis Sutt.
EASi ja KredExi ühendorganisatsiooni juhatuse esimehe Lauri Lugna arvates näitab suur huvi RUPi teenuste vastu asjaolu, et asutus on astunud olulise sammu olemaks tõsiseltvõetav innovatsiooniagentuur. “Eesti ettevõtetel on praegu murrangulised ajad, kus jätkuva sisendhindade kasvu ja palga tõusu kontekstis tuleb panna oluline rõhk innovatsioonile ning ühendasutus on igati valmis oma toetuste ja teenustega ettevõtjaid aitama,” ütles Lugna.
Kuigi toetusmeetme eelarve on käesolevas voorus 18 miljonit eurot, siis esitatud taotluste toetuse kogusumma oli ligi kolmekordne, küündides üle 50 miljoni euro. Ettevõtted said toetust taotleda teostatavusanalüüsiks, rakendusuuringuks ja eksperimentaalarenduseks.
Rakendusuuringute programmi juhi Madis Raukase sõnul laekus käesolevasse vooru enim projekte bio- ja tervisetehnoloogiate, toidu- ning energeetikavaldkonnast. „Võrreldes eelmiste voorudega torkab silma, et varem tugevalt esindatud IT valdkonna kõrval on nüüd esile tõusmas ka teised valdkonnad. Näiteks on väga positiivne tööstusvaldkonna projektide suur osakaal taotluste hulgas“ ütles Raukas.
Raukas toob välja ka asjaolu, et läbi kolme toimunud vooru on taotluste arv pidevalt kasvanud. Tema hinnangul on suur taotluste arv ja ettevõtjate kasvav huvi seotud otseselt meie majanduse üleminekuga odavast allhankeriigist oma tooteid ja teenuseid pakkuvaks innovaatiliseks väikeriigiks.
Kitsaskohana toob Raukas välja asjaolu, et paljud ettevõtjad ei ole veel korralikult avastanud programmi eelnõustamise vajalikkust ja kasulikkust. “Eelnõustamise mõte on olla ettevõtjale nõuks nii tehnoloogia kirjeldamisel kui äriplaani kokkupanemisel nii, et hindamiskomisjon saaks vajaliku info vajalikul kujul,” selgitas Raukas ning lisas, et kahjuks nii mõnigi hea idee kukkus seekord protsessist välja just eelnõustamisel korralikult mitteosalemise tõttu. „Oleme pannud kokku meeskonna oma ala professionaalidest, kes on rakendusuuringuid läbi viinud eraettevõtluses ja kellest enamusel on ka oma valdkonnas doktorikraad.“
2020. aastast toimiva rakendusuuringute programmi eesmärk on abistada Eesti ettevõtteid teadmusmahukate rakendusuuringute puhul ning ta koosneb kahest osast: nõustamine ja rahastamine. Lisaks toetustele aidatakse ettevõtjaid tehnoloogiliselt kõrgetasemeliste ja äriliselt oluliste rakendusuuringute algatamisel, ettevalmistamisel ja läbiviimisel. Muuhulgas aidatakse ettevõtjatel leida arenduspartnereid, rahastusallikaid nii Eestis kui rahvusvaheliselt ning nõustatakse intellektuaalomandi küsimustes.
- Läbimurde tehnoloogiaid aidatakse programmi kaudu edasi rahvusvahelistesse rakendusuuringute konsortsiumidesse nagu CERN, ESA, HORIZON, EUROSTARS ja teised.
