Sõiduautode arv Eestis kasvas 30 aastaga üle kolme korra

Sõidukite arv kasvas Eesti taasiseseisvumisjärgsel perioodil jõudsalt. Vaba turg ja autoostulubade kadumine andsid sellele kohe 1990. aastate alguses tõuke. Eriti paistab silma sõiduautode arvu suurenemine, mis tegi küll mõningase languse läbi majanduskriisiaastatel, kuid jätkas hoogsat kasvu pärast 2010. aastat, kirjutab statistikaamet.

Võrreldes 1991. aastaga oli sõiduautode arv kasvanud 2020. aastaks üle kolme korra. Eelmisel aastal oli sõiduauto iga teise, 1991. aastal aga iga kuuenda inimese kohta. Selle oluliseks mõjutajaks on olnud ühistranspordi kvaliteedi langus ja vähesem kättesaadavus ning ka inimeste majandusliku olukorra paranemine. Hõredalt asustatud ja puudulikult toimiva ühistranspordiga maapiirkondades on isiklikud sõiduautod asendamatud. Sõiduauto on aastatega muutunud luksusesemest tarbeesemeks. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eestis registreeritud 808 689, 1991. aastal aga 261 100 sõiduautot.

Eurostati 2019. aasta andmetel jääb Eesti registreeritud sõiduautode arvu poolest 1000 elaniku kohta maha vaid Euroopa Liidu kõige autostunumatest maadest, nagu Luksemburg, Itaalia, Poola ja Soome. Enamikust liidu läänepoolsetest riikidest oleme möödunud.

Veoautosid on tunduvalt rohkem, busse aga vähem

Veoautode arv kasvas taasiseseisvumisjärgsel perioodil 75%. Neid oli eelmise aasta lõpu seisuga registreeritud 135 352, 1991. aastal 77 100. Majanduskriisiaastad mõjutasid veoautode arvu rohkem kui teiste sõidukite hulka. Aastal 2006 oli registris 92 860 veoautot, aasta hiljem aga juba üle 12 000 vähem. Sarnane olukord püsis 2012. aastani, mil veoautode arv taas suurenema hakkas.

Samal ajal vähenes oluliselt busside arv. Eelmise aasta lõpuks oli võrreldes 1991. aastaga ligi 40%, aastatel 2010–2012 aga üle 50% vähem busse. Busside arvu kahanemine on eelkõige seotud ühistranspordi kasutamise vähenemisega. Isikliku transpordivahendi omamine seoses elatustaseme tõusuga, muudatused rahvastikupaiknemises, millega ei ole ühistranspordisüsteemi suudetud piisavalt kohandada või ei ole otstarbekas pakkuda autokasutuse mugavusega võrreldavat ühistransporditeenust – kõik need tegurid on viinud busside arvu kahanemiseni.

Enim on suurenenud mootorrataste ja mopeedide arv

Taasiseseisvumisjärgsetel aastatel kujunes trendiks mootorratta ja mopeedi omamine. Inimeste elujärg aina paraneb ja üha rohkem mõeldakse oma vaba aja kvaliteetsele veetmisele.

Mootorrataste arv on võrreldes ’90-ndate aastatega teinud läbi kõige suurema kasvu. Võrreldavad andmed praegusega on olemas aastast 1994, mil Eestis oli registreeritud 2200 mootorratast, 2020. aasta lõpu seisuga oli neid 38 707. Alates 2007. aastast on eelneva aastaga võrreldes igal aastal lisandunud ligi 10% mootorrattaid.

Mopeedide statistika on olemas aastast 2011, kui neid oli registris 2104. Eelmise aasta lõpus oli mopeede aga juba 21 950. Suur hüpe toimus 2012. aastal võrreldes 2011. aastaga, kui mopeedide arv suurenes ligi kuus korda. Sealt edasi jäid aastased kasvud sarnaselt mootorratastele 10% piiridesse.