Start-Up Day kohtumisel rääkisid küberturbe asjatundjad valdkonna võimalustest ja ohtudest
Küberturbetalentide kasvatamine on Eesti jaoks strateegiliselt tähtis, jõudsid Start-Up Dayl järeldusele küberturvalisuse eksperdid.
Kohtumise üks korraldajatest, Startup Estonia küberturbejuht Marily Hendrikson tõi välja, et küberturvalisuses on Eesti võimaluste ja väljakutsete teadvustamine täna hädavajalik. “Küberturbe võimekuse arendamist on vaja igas eluvaldkonnas ja valdkonna arendamine on riigi jaoks strateegiliselt tähtis. Tehnoloogiaga ja digitaalse eluga kaasnevad ohud võivad katkestada elutähtsate teenuste toimimist, seada ohtu inimeste elusid ja põhjustada ka ulatuslikku mainekahjut nii ettevõtetele kui ka kogu riigile. Eestil on siin oluline olla eestvedaja,” ütles Hendrikson.
Tuleviku küberturbetalentide kasvatamisele keskendunud paneeldiskussioonis olid osalejad üksmeelel, et Eestis tuleb kasvatada huvi küberturbe ja tehnoloogia vastu laiemalt, kaasates nii koolinoori kui ka asutusejuhte ja tugevdades küberturbe kogukondi üle Eesti.
Telia Eesti küberturbejuht Aigar Käis sõnas, et Eesti küberturvalisuse spetsialistide tase on üldiselt kõrge. “Meil on hästi toimiv küberturvalisuse teenistus CERT-EE näol. Riik korraldab koolitusi, harib ETO-sid turvalisuseteemadel, meil on ka NATO küberkaitse koostöökeskus. Küll on aga Eesti probleemiks inimestepuudus,” sõnas Käis.
Häkkerikoda MTÜ liikme Eno Menovi sõnul arenevad kübermaailm ja sellega kaasnevad ohud üha laiemaks ning on vaja kitsamale küberturbe valdkonnale spetsialiseerunud inimesi. “Oluline on kaasata noori ja tõsta ka kogu elanikkonna küberturbeteadlikkust. Näiteks Lõuna-Koreas on koolid väga hästi infotehnoloogiaga varustatud ja seda kasutatakse õppetöös oskuslikult, mis aitab lapsi digitaalseks elukorralduseks hästi ette valmistada, sealhulgas küberturbes harida,” tõi Menov näite.
Kuigi Eestis on hakatud üha paremini küberturvalisuse olulisust mõistma, on turvalise digiriigi aluseks sünergia ja ühtne vaade – pardal peavad olema nii otsustajad, inimesed kui ka ülikoolid, samuti ettevõtjad kui potentsiaalsed probleemideomanikud, talendid ja innovatsiooniloojad, sealhulgas ka iduettevõtjate kogukond.
Uni Tartu Venturesi investeeringutejuht ja Jõhvi tehnoloogiakooli partnersuhetejuht Mart Maasik tõi välja, et mida rohkem tekib küberturbes tegutsevaid ettevõtteid, seda kõrgem on tõenäosus, et tekivad järgmised, erakordsed edulood. “Eeskujud elust innustavad valdkonnaga tutvuma ka inimesi, kes on nullist valmis alustama, kiiresti õppima ja alustavate meeskondadega liituma. Sel viisil avastame järjest uusi talente ja need talendid meelitavad juurde juba uusi talente ka kaugemalt kui lähipiirkond. Küberturbe valdkond on olnud Eestis tähelepanu all enne, kui selle tähtsust maailmas lahti mõtestati. Väikese riigina ja kokkuhoidva kogukonnana saame terviklikult valdkonnale tähelepanu juhtida, fokuseerida, et jätkuks dünaamiline areng ja koostöö,” tõi Maasik välja.
Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi juht Jaak Vilo rõhutas, et ülikoolide roll maailmas on nii uue teadmise loomine kui ka inimkapitali koolitamine. “Eks küberkaitseteemadega on nagu ka kõigi teistega, et õpetama peavad need, kes on vastavas teemas kompetentsed ka teaduslikus mõttes, et suudavad valdkonda ennast arendada. Küberkaitse jaoks peab valdama nii infosüsteemide loomise temaatikat kui ka lisaks kogu turvapoolt, matemaatilisest krüptograafiast erinevate parimate arenduspraktikateni välja. Kui on olemas pikaaegne vaade õppejõudude kasvatamiseks ja paigas eeldused ülikooli kvaliteetseks toimimiseks, siis areneb ka vastav valdkond,” sõnas professor Vilo.
Marki Tihhonova-Kreek, kes esindas arutelus CTF Techi, rõhutas, et oluline on noorte praktiline õpe, kus kasutatakse parima tehnikaga küberharjutusväljakut ning milles on ka mängulisust ja võistlusmomenti, mida võimaldab näiteks CTF Techi korraldatav Eesti suurim kübervõistlus Cyber Battle of Estonia 2021.
Cyber Battle of Tartu 2020 osaleja Richard Jõgi nimetas küberturbe arengu kiirendamise üheks tähtsamaks osaks mentorlust: “Tegu on nii absurdselt laia valdkonnaga, et ise alustades võib väga kergesti infovoogu mattuda. Mentor aitab hoida suunda ja teeb õppimise valutumaks ja sujuvamaks.” Ta lisas, et Eestis on täna väga head võimalused IT-alal töötada ja akadeemilist õpet saada, mis annab vajaliku tausta küberturbes pädev olemiseks. Jõgi usub, et julgem CTF-ide-laadse mängulisuse (gamefication) õppesse toomine võimaldab valdkonda saada rohkem eripalgeliste huvidega noori.
