Avaleht Majandus TASUTA VEEBISEMINAR I Urmas Vaino meediareeglitest: ma ei väida, et ei ole olemas halba ajakirjandust – kahtlemata on, aga seda negatiivset pilti ei tohiks karta!
TASUTA VEEBISEMINAR I  Urmas Vaino meediareeglitest: ma ei väida, et ei ole olemas halba ajakirjandust – kahtlemata on, aga seda negatiivset pilti ei tohiks karta!

TASUTA VEEBISEMINAR I Urmas Vaino meediareeglitest: ma ei väida, et ei ole olemas halba ajakirjandust – kahtlemata on, aga seda negatiivset pilti ei tohiks karta!

Meedia hirmutab väga paljusid inimesi ning veebiseminaridesarja “5 sammu värbamiseduni” moderaator, värbavate juhtide mentor ja raamatu „Kuidas värvata ja hoida parimaid inimesi?“ autor Ketlin Kasak on oma töös palju näinud, et kui kutsutakse telekanalisse või lehte intervjuud andma, paljud juhid kangestuvad. Urmas Vainol on kolmkümmend aastat kogemusi kommunikatsiooni eri vormides – ajakirjandust ja suhtekorraldust, teksti kirjutamist ja müüki, luulekonkurssidest hiigelkonverentsideni. Kõige selle sügavam sisu ja pealisülesanne on leida õiged sõnad ehk vahendid ideede edasi andmiseks. Seda, mida Urmas sellel teekonnal on mõistnud meediareeglitest, jagab ta täna algusega kell 13 tasuta veebiseminaridesarja “5 sammu värbamiseduni” ning annab nõu, kuidas valmistuda meedias ülesastumiseks.

Meediat karta on loomulik

“On loomulik, et me kardame meediat, sest ajakirjanduse ja meedia ülesanne on eelkõige viidata nii-öelda kõrvalekaldele normaalsusest,” toob Vaino välja. “Ühe korra saab teha loo, et täna tõusis päike idast. Aga tõusis ju ka üleeile ja tõuseb ka homme! See ei saa olla uudise sisu. Me ei käsitle seda infona. Infona käsitleme midagi, mis on meie tulemuse saavutamiseks oluline. Meil on eesmärgid ja informatsioon aitab meil nende poole liikuda.”

On loomulik, et me kardame meediat, sest ajakirjanduse ja meedia ülesanne on eelkõige viidata nii-öelda kõrvalekaldele normaalsusest.

Seetõttu satubki ajakirjanduse sisuks enamasti miski, millel on negatiivne alatoon. Kas see alatoon on selles asjas eneses? “Ei, see on see, mida me ise sellele omistame. Me tajume muudatusi enda eluteel, mis muudavad meie kurssi, negatiivselt. Näiteks koroonaviirus ei ole iseenesest negatiivne ega positiivne, vaid tähtis on see, kuidas see mõjub inimkonnale ja ühiskonnale. Meie käsitleme, kas see meeldib meile või mitte, aga koroona ise ei ole negatiivne,” selgitab Vaino. Nii pole paljud meedias kajastatavad sündmused iseenesest negatiivsed ega positiivsed, need lihtsalt on – probleem tekib siis, kui hakkame neile tõlgendust andma ning näeme, kas see läheb kokku või lahku meie enda eesmärkide ja sihtidega. Seetõttu ka tajume, et miski on meie arvates negatiivne või klikimaias, mõistmata, et kui ajakirjandus ei oleks selline, siis me seda ei tarbiks, sest see räägiks ebaolulistest asjadest. Näiteks, et päike tõusis idast – me teame seda isegi.

Vaino rõhutab, et ei väida, et ei ole olemas halba ajakirjandust – kahtlemata on, aga seda negatiivset pilti ei tohiks karta.

Maine kas on või ei ole

Vaino sõnab, et tänapäeva maailmas, kus raha saab trükkida ning väärtused muutuvad väga kiiresti, on maine kõige olulisem. “Mulle tundub, et sageli aetakse ühte katlasse kokku maine ja imidž ehk kujutlus ettevõttest. Need ei ole üks ja seesama,” toob ta välja. “Maine eripära on see, et see kas on või ei ole. Hoopis teine küsimus on, miks mainet ei ole. Kui maine kaob, siis seda uuesti luua on väga keeruline. Selge on see, et maine on hooandja väga olulistele protsessidele sinu enda elus ja nende organisatsioonide elus, mille osa sa ise oled.”

Maine eest ei põgene

Üldiselt kehtib aga nii poliitikas kui ka mujal see, et kui sina ei tegele oma mainega, tegeleb maine sinuga igal juhul ning võimalust maine eest ei põgene. “Olukorras, kus on kiire või on vaja väga kiirelt reageerida, ei anna inimene endale aru, mille alusel ta otsuseid teeb ja see mõjutab mainevalikuid,” toob ta välja.

Vaino toob näiteks ka vana teadmise ja tarkuse, mille vormis raamatuks “Seneca efekt” Itaalia füüsik Ugo Bardi. Seneca kirjeldas elu vaadeldes seda, et süsteemide omadus on väga aeglaselt kasvada ja täiustuda, aga väga kiiresti kokku kukkuda. “Sama kehtib ka maine puhul. Mainet ei saa tellida, sellele ei saa esitada nõudmisi. Maine kujundamine on protsess. Aga piisab erakordselt vähesest, et see kaoks,” toob Vaino välja.

22.–26 veebruarini toimub tasuta veebiseminaride sari „5 sammu värbamiseduni”, mille moderaator ja idee autor on värbavate juhtide mentor Ketlin Kasak. Seminaridel osalemine on tasuta, kuid eelregistreerumine on vajalik, sest kohtade arv on piiratud. Seminaridele saab registreerida SIIN